vastuollu. Ja mis kõige tähtsam – esitatavaid teooriaid peab formuleerima nii, et tulevikus
oleks võimalik neid mingisuguste vahenditega ka tõestada.
Teadus – valdkond tegeleb teaduse olemuse, selle piiride ja rakendatavuse uurimusega.
Teadusel on väga palju erinevaid allharusid alates loodusteadustest kuni sotsiaal- ja
humanitaarteadusteni. Mitte ükski teadlane ei tegele kõikide teadusharudega ühekorraga, vaid
uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse kitsaid liine. See tähendab seda, et
spetsialiseerumine on teadusele üsna iseloomulik. Enamasti peavad kõik teadlased järgima
teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu
inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või
protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline
tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke
teooriaid ei „tõestata“. Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei
lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased
koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed.
Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua
erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt,
siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid „seadus“ ainult kirjeldab mingite
parameetrite vahelisi seoseid, mis on enamasti väljendatavad matemaatiliste võrranditega.
Teaduslik teooria annab aga seletuse. Seetõttu on „seadus“ madalama staatusega kui
„teooria“. Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja
kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt
tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see
saab nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud.
Teadus aktsepteerib ainult seda, mis on eksperimentaalselt tuvastatav ja uuritav. Kuid mis
saab siis, kui mingit reaalset nähtust ei ole mingisugusel tundmatul põhjusel võimalik
katseliselt uurida ega avastada. Sellisel juhul peame sellesse lihtsalt uskuma ja seega jääb see
teadusest väljapoole. Kuid selline asjaolu pigem viitab sellele, et teaduslik uurimismeetod ei
saa olla absoluutselt õige. Teadus uurib ja käsitleb ainult seda osa maailmast, mis on
katseliselt võimalik ja jätab kõrvale kõik, mis jääb sellest väljapoole. Selline käsitlus pole ju
absoluutselt õige, kui looduses esinevad sellised nähtused ( näiteks paranähtused ), mida
inimesed on küll reaalselt näinud, kuid mida katseliselt ei ole võimalik tuvastada ega uurida.
See tähendab seda, et teaduslik maailmapilt on osaliselt vigane ja teadlased püüavad
oskuslikult seda ka ignoreerida.
Välja on toodud ka lühike esitus teaduse ajaloo põhilistest etappidest. Teaduse ajalugu on
küll tunduvalt palju lühem, kui religiooni ajalugu, kuid te GW6R