=
Seega reisi teekond on reisijatele lühenenud järgmiselt:
=
=
=
=
Reisi alg- ja lõpppunkt liiguvad kiirusega v. Nii on see reisijaile laeva pardal, mitte Maale jäänuile.
Ainult niimoodi on võimalik seletada sellist lühenemist. Selline kontraktsioon tekib üks- kõik
millise liikumise sihilise pikkuse korral. Näiteks kui meetrine joonlaud liigub kiirusega 0,8c
( ehk 240 000 km/s ), siis see on ainult 60 cm pikkune. Kuid kaasaliikuvas süsteemis on see joonlaud ikkagi 1 meetri pikkune. Kehade mõõtmed teistes suundades aga ei muutu. Näiteks kui kera
liigub ülisuure kiirusega, siis see muutub just liikumise sihis kokkusurutud pöördellipsoidiks. Kinemaatiline tegur läheneb lõpmatusele kui liikumiskiirus läheneb valguse kiirusele vaakumis ja selle
tõttu läheneb keha pikkus nullile.
( Ainsaar 2001, 12 ).
1.3.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine
=
=
( +
+
Need on teisendusvalemid ja siin on näha seda, et aeg ja koordinaat võivad ühekorraga muutuda.
Aeg t ja koordinaat x on meie süsteemis, kuid aeg t` ja koordinaat x` on aga süsteemis, mis meie
suhtes liigub. Nii aja kui ka koordnaadi teisendusvalemid sõltuvad üksteisest. Neid valemeid
nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Nendest valemitest on võimalik tuletada aja aeglenemise
ja pikkuse lühenemise valemeid. Kui lähtuda üldistest teisendusvalemitest aegruumi koordinaatide
vahel, siis on võimalik tuletada relatiivsusteoorias esinevad efektid. Teades seda, et kiirus on
koordinaadi tuletis vastava aja järgi, on kiiruste liitumise relativistlik valem tuletatav Lorentzi
teisendusvalemitest. Lorentzi teisendus näitab aja ja ruumi koos-teisenemist. Lorentzi teisendusi on
lihtsam avaldada maatriks kujul:
=
Aja aeglenemine ei sõltu ruumi koordinaatidest x, y, ja z, kuid seevastu keha pikkuse lühenemine
esineb ainult keha liikumise sihis.
Aja aeglenemine on olemuselt aja kadumine ( aeg kaob ), sest aja lõpmatust aeglenemist on
võimalik mõista kui aja peatumist. Kuid aja peatumine on olemuselt aja eksisteerimise lakkamine.
70