toimub Universumis pidev liikumine ehk mitte ükski keha Universumis ei saa olla absoluutselt paigal. Universumi paisumine on pigem kui aja paisumine. Absoluutselt kõik kehad Universumis liiguvad selle üleüldise paisumisega kaasa.
Antud Universumi paisumise mudelis oleks kera hyperruum K ´ ja kehade liikumised kera pinnal toimuksid tavaruumis K( mis antud juhul liigub pidevalt mööda x-, y- ja z-telge). Kehasid M ja m võib kujutleda galaktikatena või galaktikate parvedena. Need kehad sfääri pinnal ise ei liigu, vaid need liiguvad ainult kera paisumisega kaasa ehk pidevalt mööda kera raadiust( tsentrist eemale). Joonistelt on üsna selgesti näha, et kera iga sfäär( pind) on nagu( ülesvõte) mingisugusest kindlast ajahetkest. Ja kui tõepoolest liikuda ainult mööda kera raadiust( näiteks tsentri poole), siis satuksime sellistesse kera sfääridesse, mis oleksid teistsugustes ajahetkedes. Antud juhul siis Universumi varasemates ajahetkedes ehk liikumine toimuks siis ajas minevikku. Seda kujutab meile joonis 17. Seetõttu nimetataksegi antud mudeli kera erinevaid sfääre Universumi ajasfäärideks. Neid ajasfääre on Universumil ilmselt lõpmata palju. Iga kera sfäär on mingisuguses kindlas ajahetkes, sest kera paisub ajas. Kera ruumala suureneb ajas ja seda lakkamatult.
1.1.7.2.2 Universumi meetriline paisumine ja selle kiirus
Universumi meetriline paisumine sarnaneb relatiivsusteoorias esinevate aja ja ruumi teisenemistega. Näiteks mida kiiremini keha liigub vaakumis ehk mida lähemale jõuab keha liikumiskiirus valguse kiirusele vaakumis, seda enam lüheneb keha pikkus ehk kahe ruumipunkti vaheline kaugus. Kahe ruumipunkti vaheline kaugus lüheneb ka siis, kui me läheneksime gravitatsiooni kui aegruumi kõveruse tsentrile. Analoogiliselt on nii ka Universumi paisumisega. Näiteks mida suuremat ruumimastaapi Universumis vaadelda, seda enam on näha Universumi paisumist ehk seda kiiremini kahe ruumipunkti vaheline kaugus suureneb. Kui Universum kollabeeruks( s. t. kokkuvariseks), siis näeksime selle asemel kahe ruumipunkti vahelise kauguse vähenemist ehk aja ja ruumi eksisteerimise lakkamist.
Kuid aeg ja ruum omavad Universumi paisumise korral absoluutset tähendust, mitte relativistlikku nagu me relatiivsusteoorias oleme harjunud käsitlema. Näiteks Universumi paisumisele alluvad absoluutselt kõik kehad Universumis ja seda samaaegselt. See ei sõltu vaatleja asukohast Universumis. Täpselt niisamuti on ka Universumi ajaga, mille tegelik kulg Universumis reedab meile Universumi paisumise kiirus.
Hubble ´ i seadus
Galaktikate( parvede ja superparvede) eemaldumise kiirus v on võrdeline nende kaugusega l( või r) järgmiselt:
=
kus H on Hubble ´ i konstant. Seda tuntakse Hubble ´ i seadusena. Hubble konstandi sõltuvus ajast näitab seos: H ~ 1 / t. Ruumist see aga ei sõltu. See tähendab seda, et Hubble ´ i konstant sõltub ainult ajast( mitte ruumist) ja ristkoordinaadistikus on see:
33