Elektrivälja tugevus on võrdne vastandmärgilise potentsiaali-gradiendiga: E =- gradφ. Skalaarse funktsiooni φ( x, y, z) gradiendi suund ühtib suunaga n, milles funktsioon kasvab kõige kiiremini.
10. Näiteks sfäärilise kujuga aegruumi lõkspind tekib elektriliselt laetud kera tsentrisse, mille korral elektrivälja potentsiaal φ ja seega välja ekvipotentsiaalpindade tihedus väheneb laetud kera pinnast eemaldumisel( ehk kaugenemisel). Kuid elektriliselt laetud kera võib olla ka selline, mille korral väheneb väljapotentsiaal φ ja seega välja ekvipotentsiaalpindade tihedus hoopis kera tsentri suunas. Sellisel juhul on tegemist vastupidise olukorraga, mille korral ei eksisteeri elektriväli enam väljaspool kera, vaid on kera sees. Sellisel juhul „ peaks“ aegruumi lõkspind tekkima mitte enam kera tsentris, vaid „ ümber kera pinna“( s. t. kera välispinna läheduses). See on sellepärast nii, et aegruumi lõkspind tekib ainult väljapotentsiaali φ kahanemise suunas.
11. Esimesel juhul tekib aegruumi lõkspind elektriliselt laetud kera tsentrisse, mis on sfäärilise kujuga ja mille raadius R suureneb vastavalt kera laengu q suurenemisele. Sealjuures võivad kera ja aegruumi lõkspinna mõõtmed ehk raadiused olla erinevad või ühesuurused. Kuid teisel juhul tekib aegruumi lõkspind mitte enam laetud kera tsentrisse, vaid katva kihina ümber kera pinna ehk kera välispinna vahetus läheduses. Sellisel juhul on kera ja aegruumi lõkspinna pindalad S alati „ peaaegu“ ühesuurused ning kera laengu q suurenemise korral „ pakseneb“ sfäärilise kujuga aegruumi lõkspinna kiht, mis „ katab“ laetud kera kogu ruumala ruumis. Kui esimesel juhul on oluline aegruumi lõkspinna pindala suurus, siis teisel juhul on oluline ainult aegruumi lõkspinna kihi paksus, mitte enam selle pindala suurus.
12. Sellist juhtu, mille korral vähenevad laetud kera väljapotentsiaalid kera tsentri suunas, looduses puhtal kujul ei eksisteeri ja ei ole võimalik ka tehniliselt( s. t. kunstlikult) luua. Ainus võimalus on seda olekut luua nii, et kera saab polariseeritud elektrilaengu. See tähendab seda, et keral on kaks kihti, mis on laetud vastasmärgiliselt. Näiteks negatiivselt laetud pealmine kiht „ katab“ positiivselt laetud alumist kihti. Sellisel juhul tekib kaks välja, mille korral alumise kihi väljapotentsiaalid vähenevad kera tsentrist eemaldumisel, kuid pealmise kihi väljapotentsiaalid vähenevad kera tsentri suunas. Antud juhul huvitabki meid see pealmine kiht, mis on identne eelnevalt mainitud teise juhuga, mille korral aegruumi lõkspind ei teki kera tsentrisse, vaid kera pinna vahetusse lähedusse.
13. Elektrilaengute polarisatsiooni korral avalduvad väga väikesed välja energiad, mis ei ole võimelised mõjutama ümbritseva aegruumi meetrikat. Kuid sellest hoolimata tekib elektrivälja geomeetriliste seaduspärasuste ehk funktsioonide tõttu laengute polarisatsiooni korral erimärgiliste laengute vahelise ruumala vahetusse lähedusse aegruumi lõpmatu kõverus ehk aegruumi lõkspind, milles kahe ruumipunkti vaheline kaugus võrdub nulliga ehk ds = 0. Aegruumi lõpmatu kõverdumise korral ei ole välja energia ise lõpmatult suur, mis tähendab seda, et kohaliku aegruumi lõpmatu kõverdumise tekitamiseks ei ole vaja lõpmatult suurt energiat. Inimene rändab ajas parajasti siis, kui selle sama inimese kogu keha pinnalaotus on laengute poolt polariseeritud nii, et inimese keha pinna peal ja otse selle all eksisteerivad vastasmärgilised laengud. Kui aga mingisugune keha pinna pealne osa jääb siiski laengute polarisatsioonist katmata, siis inimene ajas ei rända.
14. Kui keha on laetud positiivselt ja see veel omakorda laetud negatiivselt, siis mõistame seda“ topeltlaadumisena”. See tähendab seda, et keha on elektriliselt“ topelt” laetud siis, kui keha kogu pinnalaotuse täidab üksteise peal olevad kaks kihti laenguid, mis on erimärgilised.
15. Polariseeritud keha laeng on tervikuna neutraalne nagu näiteks aatom, mille keskel asub positiivse laenguga tuum ja selle ümber „ tiirlevad“ negatiivse laenguga elektronid.
130