Tavaruumis K: Hyperruumis K ´:
m( x, 0,0, t 3) |
m( x c ´, 0,0, t 3) |
M( x d, 0,0, t 3) |
M( x 4 ´, 0,0, t 3) |
K( x 5 ´, 0,0, t 3) |
Kehad m ja M nihkusid ehk liikusid veelkord edasi. Näiteks keha m liikus ehk nihkus tavaruumi K suhtes s 2, 3 pikkuse vahemaa, kuid hyperruumi K ´ suhtes aga s 2, 2; keha M nihkus K suhtes s 3, 3, kuid K ´ suhtes aga s 3, 2. K nihkus K ´ suhtes s 1, 1 pikkuse vahemaa. Keha m nihkus tavaruumi K suhtes x-telje vastassuunas tagasi, kuid hyperruumi K ´ suhtes aga liikus ikkagi x-telje suunas edasi.
Keha m on ajahetkel t 3 tavaruumi K suhtes esialgses ruumikoordinaadis tagasi ehk
⦋ m( x, 0,0) = m( x, 0,0)⦌ ≠ m( x a, 0,0), kuid hyperruumi K ´ suhtes aga uues ruumikoordinaadis m( x c ´, 0,0, t 3).
Keha m tegi tavaruumi K suhtes nihke – edasi ja tagasi. Keha m on aga tegelikult uues ruumi( ja seega ka aja) koordinaadis, kuigi tavaruumi K suhtes seda otseselt näha ei ole:
m( x, 0,0, t) ≠ m( x a, 0,0, t 2) ≠ m( x, 0,0, t 3)
Seda tõestab hyperruumi K ´ suhtes liikumine. Kuna tegemist on uue asukohaga ruumis, siis seega eksisteerib ka uus ajahetk. Näiliselt on keha m tavaruumi K suhtes endises ruumi asukohas, kuid tegelikult seda ei ole. Tõeline endine asukoht ruumis( ja sellest tulenevalt ka endine ajahetk) jääb tavaruumist K „ väljapoole“. See jääb hyperruumi K ´ „ otsesesse ulatusse“. K suhtes liikus keha m näiliselt tagasi endisesse asukohta ruumis, kuid tegelikult mitte. Keha m liikus ruumis hoopis edasi, mis tõestab hyperruumi K ´ suhtes vaatlemine.
Hyperruumis K ´: Tavaruumis K:
m( x ´, 0,0, t) ≠ m( x a ´, 0,0, t 2) ≠ m( x c ´, 0,0, t 3) M( x 1, 0,0, t) ≠ M( x b, 0,0, t 2) ≠ M( x d, 0,0, t 3) M( x 1 ´, 0,0, t) ≠ M( x b ´, 0,0, t 2) ≠ M( x 4 ´, 0,0, t 3) K( x 2 ´, 0,0, t) ≠ K( x 3 ´, 0,0, t 2) ≠ K( x 5 ´, 0,0, t 3)
Kehade m ja M näilised liikumised ruumis tulenevad sellest, et kui vaadelda neid ainult tavaruumi K suhtes. Tõelised nihked tulevad ilmsiks siis kui vaadelda kehade liikumisi hyperruumi K ´ suhtes. K liigub K ´ suhtes kiirusega v 1 ja kehad m ning M asuvad selle K „ sees“. Albert Einsteini relatiivsusteooria kinnitab meile seda, et mistahes keha saab minna tagasi endistesse ruumipunktidesse( x, y, z), kuid mitte tagasi endistesse ajahetkedesse t. Tegelikult see nii ei ole, kuid näiliselt see paistab nii olevat.
17