nagu näiteks musikaalsus). Psühholoogias ei ole tegelikult veel päris selge, et kas inimese andekus ja geniaalsus tulevad inimese geenidest, ühiskonna mõjuvatest teguritest või hoopiski nende kahe erineva teguri kombinatsioonidest. Looduses määrab isendi toimetuleku tema genofond, kuid inimühiskonnas ei tohiks enam niimoodi olla, kui me soovime ennast pidada sotsiaalseteks ja humanitaarseteks eluvormideks. Paljude inimeste reaalne elu Maal on aga paraku kohati üsna mõistuse vastane ja animaalne. Inimühiskonna üheks suurimaks loomaliku tendentsi avaldumisvormiks ongi loodusliku valiku teisenemine materialistliku ühiskonna näol. Fakt on see, et inimene on poolenisti loomaliku päritoluga. Kuid selline päritolu tähendab ka seda, et loomadele omased bioloogilised ja psühholoogilised iseloomujooned on mõnevõrra kandunud üle ka inimkultuuri nähtavatesse osadesse ja inimühiskonda tervikuna, mitte ei avaldu ainult individuaalsel tasandil.
Inimene on üsna sageli materialistliku ja loomaliku kalduvusega olend, mis väljendub ka inimühiskonna üldises olemuses ja käitumises. Mõned sotsioloogid on väitnud, et inimühiskond on inimese nägu ja inimene on omakorda ühiskonna nägu( sarnaselt nii nagu laps on perekonna peegel). Inimeste mõtlemisviis avaldub andmise ja vastuandmise protsessis. Väga vähe on sellist andmist, mille korral ei oodata vastutasu. Paljude inimeste ühiskondlik tegevus seisneb kasumiahnuses ja saamahimus. Vahel ollakse valmis selle nimel isegi tapma või teistele inimestele kannatusi valmistama. Inimeste materialistlikkus esineb mõtlemisviisis( näiteks „ tasuta lõunaid ei ole olemas“), mis väljendub lõpuks psühhosotsiaalses käitumises. Seda on selgesti näha isegi arstiabi andmises. Näiteks paljud arstiabi teenused on niivõrd kulukad, et vähema sissetulekuga inimesed ei saagi neid endale reaalselt lubada. Kui raha( s. t. vahetuskaupa) ei ole arstiabi teenuse eest võimalik tasuda, siis inimene ei olegi võimeline vajadusel meditsiinilist abi saama. Kuid materialistlik mõtlemisviis on inimestel veelgi kaugemale läinud. Näiteks sageli nõutakse arstiabi saamise korral ka visiiditasu, et inimene saaks üldse arstikabineti külastada. See ei pruugi olla vastuolus kehtiva seadusandlusega, kuid sellest hoolimata on see selgelt ebahummaanne ja väga materialistlik lähenemine. Reaalses elus ei ole inimene enamasti nii vaimne intellektuaal nagu seda näidatakse filmides või luule värssides. Seda näitab selgelt ühiskonna üldine olemus ja struktuur. Tasu ja vastutasu mõtlemisviis ja sellega kaasnev füüsiline tegutsemisvorm on kinnistunud kogu inimühiskonnas. Inimestest koosnev ühiskond on väga probleemne, mille juured seisnevad materialistlikus mõtlemisviisis ja animaalsuses. Tänapäeva maailmaühiskonnas domineerib ärindus, mille juures on kõige hukatuslikum see, et selle näivat hummaanset eesmärki peetakse normaalseks. Äritegevus on ju igapäevane nähtus ja kõik inimesed on selle kõrval harjunud elama. Inimeste subjektiivse arvamuse kohaselt on neil olemas kindlad vaimsed väärtused ja põhimõtted( mida nad enda arvates ka järgivad), kuid objektiivselt see enamasti nii tegelikult ei ole. See kõik on illusioon. Inimühiskonnal on väga sügavad psühhosotsiaalsed probleemid, mis kõik pole kaugeltki nähtav avalikult kättesaadavatest infokanalitest. Mõeldakse ühtviisi, kuid käitutakse reaalselt teisiti. Vaimsed põhimõtted ja väärtused, mis on esitatud näiteks kristlikus usundisüsteemis, on inimühiskonnas hääbunud järjekindlalt juba viimastel sajanditel. Kindel võib olla selles, et mida kaugemale inimesed eemalduvad vaimsetest põhimõtetest( mis on kirjas näiteks Piibli evangeeliumites), seda suurem vapustus ootab inimkonda ees tulevikus, mil nad näevad elu mujal Universumis.
Kristlik religioon väidab meile seda, et taevasesse paradiisi pääsevad ainult head inimesed ja halvad inimesed satuvad pärast surma sellisesse kohta, mida me nimetame põrguks. Kui aga kujutaksime ette sellist olukorda, et paradiisi pääsemiseks peab inimene maksma palju raha nii nagu peab poes toidu eest maksma, kui inimene süüa soovib. Paljudele inimestele näib selline olukord täiesti absurdsena, sest inimese edasine käekäik pärast tema surma peab ju sõltuma ainult tema enda südametunnistusest, mitte aga materiaalsetest panustest. Kuid eeltoodud olukord on üheks parimaks näiteks( s. t. analoogiaks) inimeste ülimateriaalsest maailmast, egoismist ja sagenevast omakasust. Just selline analoogiline näide näitab väga ilmekalt ja üsna selgelt inimeste tõelisest materiaalsest loomusest. See tähendab ka seda, et nii missugune on inimene oma loomusega, nõnda on ka kogu inimühiskond.
Inimühiskonnas esinevad sellised sotsiaalsed nähtused, mille korral tegutsevad suured inimgrupid. Nendeks on näiteks rahvaülestõusud, kontserdid, turniirid, paraadid jne. Kui aga suurel
78