3. Võim ühiskonnas on paraku rikaste käes. Näiteks maailma kogusissetulekust kolm neljandikku on lausa 20 % rikkamate inimeste käes. Kuid väga vaesest rahvastikkust umbes 40 % on sellest( maailma kogusissetulekust) aga ainult 5 %. 41 kõige vaesemal maal elab kokku umbes 567 miljonit inimest. SKP on seitsmel maailma kõige rikkamal inimesel suurem kui on nendel 567 miljonil inimesel kokku.
4. Väga paljud maailma riigid on hädas Maailmapanga ja IMF võetud laenudega. Näiteks arengumaad on kohustatud laene tagasi maksma palju suuremas rahaväärtuses kui laenu üldse võeti. Näiteks ühe dollari väärtuses laenu peab tagasi maksma 25 dollarit. Laenude tagasimaksmine kahandab väga tugevalt kulutusi riikide hariduse ja meditsiini vallas.
5. Raha, mida oleks pidanud kulutama hariduse ja meditsiini peale, kasutatakse aga hoopis riikide sõja pidamiseks. Maailmas on 121 miljonit last hariduseta ja maailmas elab umbes 1,1 miljardit last, kes elavad väga suures vaesuses.
6. Maailma kaubanduses toimub ebavõrdne vahetus. See tähendab seda, et rikkad maailma maad müüvad oma enda odavaid tooteid kallimalt maha ja samas ostavad kalleid tooteid odavamalt. Arengumaad ei suuda tootmises võistelda USA ja teiste lääneriikidega.
7. Inimkonna tootmine ja tarbimine üha enam kasvab. Euroopas kulutati raha 1998 aastal alkoholi tootmiseks umbes 10 korda rohkem raha kui arengumaade infrastruktuuri loomiseks üldse vaja läks.
8. Väga paljud maailma ühiskonnad lausa elavad keset korruptsiooni. Aetakse suurt äri relvade, nafta, vääriskivide ja narkootikumidega. Paljusid ühiskondi valitsevad korrumpeerunud valitsejad, kelle prioriteetideks on äriajamine. Näiteks altkäemaksudena saadud raha on igal aastal nii suur, et seda oleks võimalik vaesuse likvideerimiseks.
9. Maailmas on välja kujunenud üldine olukord, kus toit liigub vaeste käest rikastele ehk sinna, kus on raha. Paljudest viljakatest maadest valmistatakse mittesöödavaid tooteid( näiteks puuvilla, teed, tubakat, loomasööta jne). Selleks kasutatakse aga väga suures hulgas vett ja energiat.
10. Demokraatlikes inimühiskondades on vähemusel alati palju vähem jõudu kui enamusel ja seetõttu saabki otsustavaks just enamuse tahe oma suure jõu tõttu, mitte aga suurema tarkuse pärast. Rumal jõud on kõige ohtlikum jõud maailmas. Enamuse tarkus ei pruugi alati olla parem vähemuse omast.
Alates 18. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni valitsesid Euroopa riigid enda rikastumiseks suuri kolooniaid ehk suuri piirkondi maailmas. Nendest kolooniatest valmistati Euroopa tööstusele toorainet, Euroopa kasvavale rahvastikule toitu. Kuid kolooniad ise said sellest kõigest väga vähe kasu. Tänapäeval aga tegutsevad pauperiseerunud ehk vaesunud maades aga suured tehased, mille jõukad omanikud rikastest maadest viivad kasumi riigist välja. Näiteks vaesem maa Brasiilia ekspordib oma tooralumiiniumit rikastele riikidele nagu Ameerika Ühendriigid, Jaapan või Euroopa. Osa sellest kasumist lähevad aga Brasiilia alumiiniumitööstuse aktsiaid omavatele mittebrasiilastele. Euroopas valmistatakse alumiiniumist erinevaid tooteid nagu pannid, potid, pesumasinad ja kastrulid ning seega need on ka palju väärtuslikumad ehk rahaliselt kallimad kui Brasiiliast sisse ostetav tooralumiinium. Nii saavadki Euroopa riigid suuremat kasumit müües Brasiiliale erinevaid alumiiniumi tooteid tooralumiiniumist kordades kallimalt.
Šveitsis asuvas külas nimega Rüschlikon on tulumaks väga madal ja elanikud väga jõukad. Kuid sellest hoolimata saab küla rohkem maksutulu, kui suudab ära kulutada. Selles külas asub firma nimega Glencore, mille tegevjuhiks on Ivan Glasenberg. Kuid firma Glencore vasekaevandused
71