lõppu( Jeesuse teist tulemist) on inimesed usust taganenud( mille üheks põhjuseks võib oletada teadusliku mõtlemisviisi domineerimist). Ei ole teada, et kui tulnukad peaksid tõesti Maale tulema, et kas sellega kaasneb nende loodud geneetilise eksperimendi lõppemine. Erinevaid teooriaid selle kohta on üpriski palju. Näiteks võib tulla uus staadium teaduslikus tegevuses inimeste ja tulnukate vahel. Võib olla sel ajal hakkavad nad inimestega sugulisse kontakti astuma nii, et inimesed sellest juba teadlikud on. Kuid võimalik on sellinegi stsenaarium, et tulnukate eksperiment kukkus hoopiski läbi, sest ei saadud selliseid tulemusi nagu vaja oleks olnud.
Maailmataju religiooniteooria vaatenurgast võib teaduse funktsiooni inimeste maailmas mõista kahest lähtepunktist. Esiteks see, et Jeesus Kristus on Piibli Uues Testamendis mõista andnud, et enne Tema teist tulekut Maale toimub inimkonnas üleüldine usust taganemine ja välja ilmub „ tegelane“, keda Jeesus nimetab Antikristuseks. On üsna tõenäoline, et inimkonna usust taganemise taga võib olla kuritegevuse palju suurem levimine( sest see on ju vastuolus Kristuse enda õpetustega ja seega tähendab see usust taganemist isegi siis, kui inimesed seda endale päriselt ei teadvusta) või teadusliku maailmapildi täielik asendumine religioosse maailmapildiga( sest teadus eitab Jumala olemasolu). Selles mõttes omab teadus inimkonnale halba kui Kristusele eelnevat Antikristust mitteisikulises vormis( sest teaduse arenguga kaasneb vältimatult ateismi levimine, mis viib inimkonna Jumalast eemale vastupidiselt Kristuse õpetustele). Kusjuures Piiblis on mainitud mitte ühte, vaid väga palju antikristusi ja antud kontekstis võib see tähendada teaduse viljelejaid ehk teadlasi. See tähendab seda, et teadus on kui antikristlus( mitteisikulises vormis) ja seega on teadlased kui antikristused.
Kuid teiseks võib teaduse funktsiooni vaadelda ka palju positiivsema poole pealt. Nagu me näeme Maailmataju erinevate osade õpetustest või üldistest põhiprintsiipidest, võib kindlalt väita seda, et inimkonna teaduse ja tehnoloogia areng viib lõpuks ikkagi „ Jumalani“, mille tulemusena muutub suuresti religiooni „ väliskuju“( s. t. ei räägita enam Jumalast vaid Universumi kõige põhilisematest füüsikaseadustest ja ei räägita enam Jumala armastusest vaid ülimast teadvuseseisundist), kuid sisu jääb muutumatuks ja on palju rohkem mõistetavam paljudele inimestele maailmas. Jeesus Kristuse põhisõnum inimkonnale on see, et Jumal on armastus ja seda saab tunda igaüks, kes seda soovib. Armastuse ehk ülima õndsuse tunne on keskseks teemaks ka Maailmataju üldises olemuses.
Esmapilgul võib paista, et teadus ja religioon on üksteise suhtes vastandlikud maailmakäsitlused. Religioosse maailmapildi tsentriks on Jumal, kes on maailma loonud, kuid teadus samal ajal eitab seda. Teaduse vaatenurgast lähtudes on maailma toimimise aluseks loodusseadused. Hoolimata teaduse ja religiooni maailmakäsitluse ning reeglite erinevustest võib siiski väita seda, et teaduse areng koos tehnoloogia progressiga viib lõpuks Jumalani. See võib esmapilgul tunduda jaburusena, kuid sellest hoolimata on teadusel inimkonnale varuks üllatavad progressid ja arengusuunad, mis viivad lõpuks Jumala olemuse mõistmiseni ja väidetavalt Tema kuningriigi loomiseni. Siinkohal on paslik tuua välja näiteid. Näiteks neuroteaduse edenedes on võimalik luua meetodeid inimese kehast väljumiseks. Inimese kehaväline olek sarnaneb Piiblis mainitud püha vaimsete olenditega, kes on Jumala kuningriigi asukad. Füüsika areng viib lõpuks ajas rändamise loomiseni, mille abil on võimalik kõiki sündmusi, mis on ajaloos kirja pandud ja mida veel isegi ei teata( kaasaarvatud ka Piiblis mainitud ajaloolised sündmused), vahetult näha ja uurida nende tõepärasust. Kujutage ette, kui me saaksime ajas tagasi rännata ja näha Jeesuse sündimist ning tema eluteed. Kõige jahmatav avastus teaduse ajaloos ilmneb füüsika ja psühholoogia( s. t. teadvuseteaduse) koos arenguga, mille korral avastatakse seda, et Universumi ja teadvuse põhiolemus on tegelikult üks ja sama. Nimelt universumi füüsikaline olemus ja teadvuse olemus inimese ajus seisneb selles, et neid pole tegelikult olemas. Selles mõttes need kaks omavahel kattuvad, mis võib viia esimest korda teaduse ajaloos Jumala olemasolu tõestamiseni ja üldse Tema olemuse mõistmiseni.
Piibli Vana Testamendi järgi on inimkond pattu langemise tõttu( Adama ja Eeva lugu) Paradiisist välja heidetud ja seetõttu inimeste „ otsene kontakt“ Jumalaga katkestatud. Mõnevõrra sarnaneb see tänapäeva ufo-uuringutest saadud andmetega, milles ilmneb, et maavälised tsivilisatsioonid on küll reaalselt olemas, kuid avalikult „ nad“ inimestega kontakti ei võta. See pigem tähendab seda, et inimtsivilisatsioon on „ ära isoleeritud“ maavälistest tsivilisatsioonidest. Ilukirjanduslikult väljendades on inimkond katk, mis on nakatunud kurjusega. See levib põlvest
58