inimene köögist ära olnud). Ja mitte ainult köök ei ole läbinud tohutuid vahemaid ruumis, vaid ka elutuba, inimene, maja jne. Seda sellepärast, et me kõik liigume kaasa planeedi Maa pöörlemisega ümber oma kujuteldava telje, liigume kaasa ka Maa tiirlemisega ümber Päikese, Päikesesüsteemi tiirlemisega ümber Linnutee galaktika tsentri, Galaktika liikumisega maailmaruumis ja siis kõige lõpuks Universumi pideva paisumisega. Absoluutselt kõik kehad Universumis liiguvad( ainuüksi juba Universumi paisumise tõttu). Sellest tulenevalt on olemas nö. näilised ja tõelised endised( ja ka tulevased) asukohad ruumis. Näiteks kui inimene liigub köögist elutuppa ja mõne aja möödudes naaseb ta tagasi kööki, siis see köök( nagu ka kõik ülejäänud Universumi aegruumi piirkonnad) ei ole täpselt sama ehk ei ole ruumis täpselt samas asukohas. Kõik kehad Universumis liiguvad kaasa Universumi üldise liikumisega. Universum on pidevas muutumises ja liikumises. Köök on ruumis liikunud inimese äraoleku ajal( tegelikult kogu aeg) vähemalt miljoneid kilomeetreid. Kui aga inimesel on siiski soov tagasi tulla nö. „ tõelisesse endisesse“ kööki( mitte näilisesse endisesse kööki), kust ta mõni aeg tagasi lahkus elutuppa, peab ta sellisel juhul aegruumist „ lahti pääsema“, mis kisub pidevalt temaga( ja kõige muuga) kaasa. Kuid köögi tõeline endine asukoht on ruumis jäänud väga kaugele( ja ka pidevalt kaugeneb Universumi kosmoloogilise paisumise tõttu). Näiteks saja aasta tagune planeet Maa on „ ruumis“ väga kaugele jäänud. Köögi „ näiline“ endine asukoht ruumis eksisteerib alati siis kui me seda mistahes ajahetkel külastame. Oluline järeldus on see, et mitte näiliste vaid tõeliste endiste( ja ka tulevaste) asukohtade külastamine „ ruumis“ ongi tegelikult juba oma olemuselt ajas rändamine. Ja nii ongi võimalik liikuda ruumis „ kahte erinevat moodi“:
1. Liikudes näilistesse endistesse( või tulevastesse) asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul ajas rändamist ei avaldu. Esineb ainult „ tavapärane“ Universumis liikumine, mida me kõik igapäevaselt teeme. Näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes( mitte Universumi suhtes) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose tsükkliks.
2. Liikudes tõelistesse endistesse või tulevastesse asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul avaldub ajas rändamine, sest kehtib ka erirelatiivsusteooriast tuntud printsiip aja ja ruumi üksteise lahutamatusest. Ajas on võimalik rännata minevikku ja tulevikku.
Siinkohal ilmneb ka põhjus, et miks me ei saa ruumis tavapäraselt liikudes ka ajas rännata. Seda sellepärast, et aegruumi piirkondade tõelised endised asukohad ruumis eemalduvad meist pidevalt( Universumi paisumise tõttu) ja seepärast jäävad need meile lihtsalt kättesaamatuks. Kõik kehad Universumis on liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde ümber oma kujuteldava telje ühe ööpäeva jooksul. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik planeedid, tähed, kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje ja pöörlemise käigus nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Samal ajal tiirleb kogu Päikesesüsteem ümber Linnutee Galaktika tsentri. Galaktikad moodustavad parvesid, mis liiguvad üksteisest eemale. Mida kaugemal on galaktika parv, seda kiiremini see meist kaugeneb. Kogu Universum tervikuna paisub ja seda alates Suurest Paugust.
1.1.4 Ajas rändamise põhiseadus
Kui inimene liigub oma majas näiteks köögist elutuppa ja mõne aja möödudes tagasi elutoast kööki, siis tundub, et köök on täpselt samasuguses asukohas ruumis, kus see varem oli. Kuid see ainult näib nii, sest see ei ole tegelikult õige. Köök( ja isegi elutuba ning inimene ise) ei ole täpselt
11