see päriskosmosereisidest saadava ruumi tunnetuse. Tõenäoliselt ei ole see võimalik ilma inimese aju mingi kindla neuronaalse aktiivsuseta. Universumi ruumiline mastaapsus on nii tohutult suur, et selle täielikuks tajumiseks on vaja mingisuguste eriliste( kuid kindlate) ajupiirkondade sünkroonset aktiivsust, mis on seotud inimese psühholoogia tajusüsteemidega.
Et tajuda erinevate objektide või isegi kogu maailma ruumilist ulatust, tuleb seda teha sujuvalt. See tähendab seda, et tajuda tuleb ruumi nii, et minna sujuvalt üle väikestest ruumimõõtmetest väga suurte mõõtmeteni. Selline tuntud viis annab väga hea tunnetuse nii objekti enda ruumilise ulatuse kohta ruumis kui ka inimese enda suuruse võrdluse selle sama objektiga. Nii on võimalik tajuda selle ruumilist sügavust ja ulatust ruumis ükskõik milliste mõõtmetega objekt ka oleks. Näiteks kui inimene on otsustanud lennata Maalt otse avakosmosesse, läbib ta selleks palju „ ruumitasandeid“. Näiteks teel taevasse jätab ta maha esmalt maapinna, kus inimene seisis. Pärast seda jääb maha teatud suurusega maa-ala, siis järgmisena linnaosa, siis linna, maakonna, riigi, mandri jne kuni lõpuks on terve planeet Maa seljataha jäänud. Selline üleminek väikestest ruumimõõtmetest väga suurte mõõtmeteni annab väga hea tunnetuse erinevate objektide ja ka maailma tegelikest ruumilistest ulatustest. Samuti ka objektide vahelisi ja inimese enda tõelisi suurusjärke võrreldes ümbritsevaga. Analoogiliselt on võimalik tajuda ka kogu Universumi ruumilist ulatust ja seeläbi inimese väiksust selles.
Elementaarosakesed, mis kuuluvad aatomite koostisesse, on Universumi teadaolevalt kõige väiksemad objektid. Aatomid ise moodustavadki kogu ümberoleva nähtava aine. Aatomite läbimõõt on umbes 10-10 meetrit ehk üks kümnemiljardik meetrit. See tähendab seda, et kui panna külg külje kõrvale 10 miljardit aatomit, siis saame meetripikkuse „ aatomite keti“. Elektronid on aatomist veel umbes sada tuhat korda väiksemad. Nad tiirlevad ümber aatomi tuuma ja nende läbimõõt on umbes 10-15 meetrit. Elektronid on ühed väikseimad aatomite koostisosadesse kuuluvad osakesed. Kuid ainult kvargid on natuke nendest väiksemad – umbes 10-16 meetrit. Kui aga võrdleme neid osakesi igapäevastes mõõtudes( meetrites ja sentimeetrites), peame neid osakesi suurendama miljardeid kordi. Näiteks planeet Maa on nendest asjadest siis umbes mõni miljon korda suurem( umbes 10 7 meetrit) ja meie Päikesesüsteem on Maast veel miljard korda suurem. Kui Päikese läbimõõt vastaks keskmisele täiskasvanule, siis oleks Jupiter kõigest tema pea suurune. Maa oleks vaid pisut suurem kui silmamuna vikerkest. Päikesesüsteemi läbimõõduks arvatakse olevat umbes 10 16 meetrit ehk 10 13 kilomeetrit. Nii suurtes mõõtkavades kaotavad meetrid ja isegi kilomeetrid rakendatavuse. Seetõttu kasutatakse kosmoloogias valgusaasta mõistet. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. Valguse kiirus vaakumis( kosmos ongi põhiliselt vaakum) on ligikaudu 300 000 km / s ja üks valgusaasta on seetõttu ligikaudu 10 13 kilo- meetrit. Meie Päikesesüsteemi läbimõõt on seega peaaegu üks valgusaasta. Päikesesüsteem asub ühe suure tähesüsteemi sees, mille nimeks on Linnutee galaktika. See on ligikaudu 100 000 korda suurem kui kogu meie Päikesesüsteem. Kuid ka meie galaktika ei triivi mööda ilmaruumi päris üksinda. Seda teeb ta koos teiste galaktikatega ja need galaktikad moodustavad kokku juba galaktika parve. Sinna kuulub ka meie Galaktika ja kokku on neid umbes 50. Sellest veel umbes 20 korda suuremad ilmnevad juba galaktikate superparved. Universumi vaadeldava piirile jõuamegi siis, kui me seda mõõtu veel umbes 100-ga korrutame. Selline Universumi vaadeldav piir asub meist umbes 10 miljardi valgusaasta kaugusel. Selline „ kõige suurem“ kaugus võrdub 10 26 meetri- ga. Kõige väiksematest objektidest( kvarkidest) kuni kõige suuremateni( Universumi vaadeldava piirini) annab meile aimu kogu Universumi mõõteskaala ulatuse. See on 10-16 meetrist kuni 10 26 meetrini. See tähendab seda, et Universum on miljon miljonit miljonit miljonit miljonit miljonit miljonit( ehk 10 42) korda suurem kui kõige väiksem osake.
Planeet Maa tiirleb ümber Päikese, mille kaugus Maast on 150 miljonit km. Päike tiirleb omakorda ümber Linnutee Galaktika tsentri, mille kaugus on 8,5 kpc. Praegusel ajal asub
14