Aju loob ka selliseid virtuaalreaalsusi, mille korral unenäomaailm ja ärkvel oleku maailm „ liituvad“ või „ segunevad“. Need on niinimetatud „ liitreaalsused“. Kuid milles see siis väljendub? Psühhiaatrias on teada üks tuntumaid psüühika hälbeid – skisofreenia. Sellise hälbega inimesed on küll ärkvel, kuid kuulevad ja näevad ebareaalsust – hallutsinatsioone. Pettekujutelmad on skisofreenia üks lahutamatuid sümptome. Sellisel juhul on inimene küll ärkvel ja kogeb reaalsust nagu iga teine tavaline inimene, kuid peale selle loob aju ka veel „ sinna“ ebareaalseid nähtusi või lausa situatsioone. Tegemist on ilmselge unenäomaailma ja ärkvel oleku maailma liitmaailmaga ehk liitreaalsusega. See on samuti aju virtuaalreaalsuse üks avaldumisvorme, kuigi tegemist on aju hälbega. Kui inimene näeb ärkvel olles nähtusi, mis ei tohiks olemas olla, siis ta teadvustab neid. Kui neid nähtusi ei esine, siis ka teadvusesse need ei teki. Siin on vaieldavaks asjaoluks see, et kumb „ protsess“ on varem? Kas alguses toimub teadvustamine ja siis näiteks nähakse midagi või vastupidi – alguses nähakse näiteks mõnd visuaali ja seejärel toimub teadvustamine. Antud teooria pooldab pigem seda teist versiooni. Kui unes näha näiteks surnuid inimesi, siis see on normaalne. Kuid kui surnuid inimesi nähakse ka ärkvel olles( pärismaailmas), siis on tegemist juba aju hälbega – liitreaalsusega.
2.9 Reaalsuse identiteet
Selline maailm, mida me kogeme ärkvel olles igapäevaselt, on küll aju loodud, kuid see on tegelikkusega identne. Mingisugust erilist vahet neil ei ole. Virtuaalne maailm kajastab tegelikku maailma. Erisusi nende vahel ei olegi tegelikult võimalik tuvastada.
Näiteks kui inimene läheb kontserdile või laps läheb kooli, siis seal toimuvad sündmused või nähtused on täpselt sama reaalsed ja täpselt samasuguse mõjuga inimese psüühikale mõlemas maailmas – unenäos või ärkvel olles.
Unenägusid näevad peaaegu kõik inimesed. Unenäomaailma nägemise võime on aju virtuaalreaalsuse üks avaldumisvorme. Teiseks avaldumisvormiks on sellise maailma kogemine, mida me ärkvel olles tajume. Need on oma olemuselt üks ja sama, kuid neid eristab ainult aeg ja ruum.
2.10 Reaalsuse kvaliteedid
Aju on võimeline reaalsust genereerima kahel erineval „ kvaliteedil“. Näiteks on olemas selline maailm, mida me ärkvel olles igapäevaselt kogeme. Seda kogeme tegelikult ka une ajal, kui me unenägusid näeme. Kuid kui me( ärkvel olles) oma silmad sulgeme ja kujutame ette ümbritsevat maailma, siis see mida me ettekujutame on küll visuaalselt olemas, kuid see ei ole enam visuaalselt täpselt sama mida me lahtiste silmadega näha saame. Erinevus nende vahel on tegelikult päris suur, kuid need mõlemad on reaalselt olemas. Mida see tähendab? See tähendab seda, et teadvuse tekkeks ei ole vaja ilmtingimata „ sellise kvaliteediga“ virtuaalset tegelikkust, mida me lahtiste silmadega kogeda võime. Edaspidi nimetame sellist realiteeti „ reaalsuse kvaliteedi teiseks astmeks“. Teadvuse tekkeks piisab ka sellise „ virtuaalse kvaliteedi taseme“ tekkimine, mida me silmad kinni hoides ettekujutame. Edaspidi nimetame seda reaalsuse kvaliteedi esimeseks astmeks. Tegemist on ühe olulisema järeldusega kogu käesoleva teooria raames.
Näiteks oletame seda, et meil on kaks täpselt ühesugust fotot, kuid üks neist on udune ja teine foto neist on aga tavapäraselt terav. Siis on väga selgesti näha seda, et ühe foto kvaliteet erineb ju märgatavalt teise foto kvaliteedist. Seda on silmaga näha. Sama on tegelikult ka reaalsuse kahe erineva kvaliteediga. Analoogia kahe fotoga näitab seda väga ilmekalt.
Inimese unne suikumise ajal toimub „ siire“ ühest reaalsusest teise – ärkvel olekust siirdutakse
43