keemilise evolutsiooni. Viimase pärast sai aga võimalikuks bioloogiline evolutsioon ja bioloogiline areng võimaldas hiljem juba sotsiaalset arengut.
Maailma „ uutmoodi“ tajumine loob elusorganismil( näiteks inimesel) uue teadvuse seisundi. Uus ja erakordne teadvuse seisund tekib kõikide Unisoofias kirjeldatud tajuelamuste koosesinemisel või ka mõne üksiku taju korral. Kui me tajume maailma tavapäraselt „ teistsugusemalt“ või „ rohkem“ nagu Unisoofias erinevate tajude korral kirjeldatakse, tekib meil uus ja täiesti teistsugune teadvuse seisund. Sellist psüühilist „ olekut“ või „ seisundit“ ei ole mitte keegi kunagi varem kogenud. Seepärast on selle olemust ka paljudel raske ettekujutada. Tegemist on millegi täiesti uue ja teistsugusega võrreldes inimese tavapärase teadvuse ja emotsionaalse seisundiga.
Inimese tavapärane ja igapäevane maailma teadvustamine on tegelikult samuti teadvuse seisund. Seda nimetame me siin nö. teadvuse normaalseisundiks ehk lihtsalt teadvuse normaaliks. Selles eksisteerivad inimesed igapäevaselt ja kõikjal, kus nad ka iganes liiguvad. Kuid selline teadvuse seisund, mis tekib kõikide Unisoofias kirjeldatud tajuelamuste baasil, nimetame teadvuse supernormaalseisundiks ehk lihtsalt ja lühidalt teadvuse supernormaaliks. Sellisele teadvuse tasandile eelneb tavateadvuse seisund( tavateadvuse tasand) ehk teadvuse normaal, milles eksisteerivad inimesed igapäevaselt. Teadvuse supernormaal on juba inimesest „ kõrgem teadvuse tasand“, mis tekib uutmoodi maailma tajumisel nagu on kirjeldatud üldises Unisoofilises psühholoogias. Selline teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist nii palju nagu erineb näiteks inimese depressioon ekstaasi seisundist. Need on inimese „ kõrgemad teadvuse seisundid“, mida võib põhimõtteliselt nimetada ka teadvuse superseisunditeks.
Inimese teadvuslikku seisundit peetakse üldiselt primaadi omast „ kõrgemaks“. Kuid ahvi teadvuslik tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem( s. t. avaram, arenenum jne). Putuka teadvuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda näiteks amööbi või kinglooma omast „ kõrgem“, kui neil üldse esinebki mingit teadvuslikku olekut. Niimoodi võime loetelu veel jätkata palju kordi. Nagu me juba varem mainisime tekib inimesel uus( teistsugune) teadvuse seisund, kui ta tajub maailma teistmoodi kui seda tavapäraselt. Selline teadvuse seisund on inimese tavateadvuse eksisteerimisest „ kõrgem“ – nii nagu inimese „ teadvuslik tase“ ületab näiteks vihmaussi oma. See näitab, et isegi inimesest on olemas kõrgem teadvuslik vorm.
Tekkinud uut teadvuse seisundit võib põhimõtteliselt pidada kogu eluslooduse evolutsiooni absoluutseks tipuks. See on elu eksisteerimise kõrgeim vorm ja seda kogu Universumis. Ei ole teada mitte ühtegi teist eluvormi, mis oleks sellisest „ teadvuse tasemest“ veelgi arenenum. Sellest veelgi kõrgemaid teadvuse seisundeid ei ole Universumis kordagi tuvastatud. Tegemist on meil üliteadvusega, mida võib mõista kui teadvuse eksisteerimise ülimusliku olekuna. Seda võib pidada ka kogu elu arengu lõppfaasiks Universumis. Tegemist on meil mõistusliku elu psüühilise eksisteerimise tipptasemega.
Selline teadvuse seisund saab ilmselt tekkida ainult tehnogeenselt. See tähendab seda, et iseenesest see Universumis tekkida ja areneda ei saa. Näiteks elu planeedil Maa tekkis looduslikul teel. Üliteadvuse seisundi looduslikku tekkimist pole vähemalt siiani kuskil avastatud. Sellist teadvuslikku seisundit võimaldab „ luua“ ainult juba olemasolev mõistus. See tähendab seda, et sellisele teadvuse seisundile eelneb( tava) teadvuse olemasolu, milleks võib olla näiteks inimese teadvus. Sellisel juhul loob teadvus läbi kultuuri ja tehnoloogiliste vahendite uue teadvusseisundi, mis tunduvalt erineb oma eelkäiast. Selline juhus on üks erakordsemaid ja ebatavalisemaid bioevolutsiooni tahke Universumis. Ainult teadvus ise võimaldab luua sellist ülimat teadvuslikku olekut.
27