http :// media . photobucket . com / image / near % 20death % 20experience % 20light / LovingEnergies / AstralPictures / Astraltravel-1 . gif
Kuid need kaks asjaolu on peamisteks alusteks Universumi kõige arenenumatele tsivilisatsioonidele , sest see tuleb välja maaväliste tsivilisatsioonide elutegevusest planeedil Maa ( vaata religiooniteooria valdkonda ) ja sellisest elutegevusest ei ole avastatud elu kõrgemaid faase . Iga mõistusliku tsivilisatsiooni areng Universumis , kaasaarvatud ka Maal elav inimkond , on suunatud just antud käsitletavale elutegevuse tasemele . Seda näitavad „ teaduslikud uuringud “, mis on kirja pandud religiooniteooria valdkonnas .
Kogu inimese elu on nagu pikk teekond ajas , mille „ lõpppeatuseks “ on surm . See tähendab seda , et me kõik liigume ajas surma poole ( surmale lähemale ). Suremise hetkel väljume me oma kehadest ja hakkame sellist elu elama , mis on kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias . Sarnane on ka kogu Maa tsivilisatsiooni eksisteerimisega ajas . Selle evolutsioon ajas viib lõpuks sellisele arengutasemele , mida on samuti kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias . Kuid Maa tsivilisatsiooni areng võtab selleni väga palju aega . Seega viivad mõlemal juhul „ eluteed “ ülitsivilisatsiooni arengu tasemele . Ühel juhul võtab see aega inimese eluea , teisel juhul aga sajandeid .
Inimeste vajaduste hierarhia koostas juba aastal 1943 Ameerika psühholoog Abraham Maslow . Inimeste vajadused kujutati püramiidina , milles esmased vajadused ( nagu näiteks vesi , toit , uni , seks ) kuulusid kõige alumisse kihti . Nendele järgnesid turvalisusvajadus , siis pärast seda armastus- ja kuuluvusvajadus , seejärel tunnustusvajadus ja kõige lõpuks eneseteostusvajadus . Inimesed on siis kõige õnnelikumad , kui kõik need vajadused on täidetud . Kuid elu kõrgeimas arengufaasis ei ole inimesel enam vaja esmaseid vajadusi , sest eksisteerides ainult valgusena puudub inimesel bioloogiline ehk rakuline keha . Sellega kaasneb ka maailma uutmoodi tajumine , mistõttu tajub inimene suurt armastust . Ja seetõttu on ka kõik psühholoogilised vajadused inimesel täidetud . Selline elu võimaldab inimesel olla igavesti õnnelik .
Kogu Maailmataju kõige põhiliseim „ tuum “ seisneb selles , et kuidas tekib Universumi füüsikaseaduste järgi teadvus ja mis see Universum ( ning ka see teadvus ) ise oma olemuselt on . Maailmataju käsitleb teadvuse olemuse ja Universumi olemuse vahekorda . Näiteks Universumi füüsikaline olemus seisneb selles , et Universumit ei ole tegelikult olemas . On olemas kaks peamist põhjust arvata , et miks Universumit ei ole tegelikult olemas . Esiteks on see , et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg , ruum või mass ? Ja teiseks on see , et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest . See näitab seda , et aega tegelikult ei eksisteeri . Kogu aeg eksisteerib korraga . Minevik , olevik ja tulevik on suhtelised mõisted , sest see sõltub ajast , milles inimene parajasti viibib . Kogu aeg sarnaneb videomagnetofoni kassetile salvestatud kujutisega . Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda , et kõik , mida me elu jooksul näeme ja kogeme , on tegelikult illusioon , mida pole olemas . See tuleb otseselt välja ajas rändamise füüsikateooriast , mis on ka vastavas valdkonnas kirja pandud . Kuid sellises „ olematuses “ tekkiv teadvus on tegelikult looduse suur ime ja kui seda tõeliselt tajuda , siis on võimalik tunda enneolematut õndsust . Elu mõte on elada ( eksisteerida ) ja seda tajuda ( nautida ).
24