http:// media. photobucket. com / image / near % 20death % 20experience % 20light / LovingEnergies / AstralPictures / Astraltravel-1. gif
Kuid need kaks asjaolu on peamisteks alusteks Universumi kõige arenenumatele tsivilisatsioonidele, sest see tuleb välja maaväliste tsivilisatsioonide elutegevusest planeedil Maa( vaata religiooniteooria valdkonda) ja sellisest elutegevusest ei ole avastatud elu kõrgemaid faase. Iga mõistusliku tsivilisatsiooni areng Universumis, kaasaarvatud ka Maal elav inimkond, on suunatud just antud käsitletavale elutegevuse tasemele. Seda näitavad „ teaduslikud uuringud“, mis on kirja pandud religiooniteooria valdkonnas.
Kogu inimese elu on nagu pikk teekond ajas, mille „ lõpppeatuseks“ on surm. See tähendab seda, et me kõik liigume ajas surma poole( surmale lähemale). Suremise hetkel väljume me oma kehadest ja hakkame sellist elu elama, mis on kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias. Sarnane on ka kogu Maa tsivilisatsiooni eksisteerimisega ajas. Selle evolutsioon ajas viib lõpuks sellisele arengutasemele, mida on samuti kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias. Kuid Maa tsivilisatsiooni areng võtab selleni väga palju aega. Seega viivad mõlemal juhul „ eluteed“ ülitsivilisatsiooni arengu tasemele. Ühel juhul võtab see aega inimese eluea, teisel juhul aga sajandeid.
Inimeste vajaduste hierarhia koostas juba aastal 1943 Ameerika psühholoog Abraham Maslow. Inimeste vajadused kujutati püramiidina, milles esmased vajadused( nagu näiteks vesi, toit, uni, seks) kuulusid kõige alumisse kihti. Nendele järgnesid turvalisusvajadus, siis pärast seda armastus- ja kuuluvusvajadus, seejärel tunnustusvajadus ja kõige lõpuks eneseteostusvajadus. Inimesed on siis kõige õnnelikumad, kui kõik need vajadused on täidetud. Kuid elu kõrgeimas arengufaasis ei ole inimesel enam vaja esmaseid vajadusi, sest eksisteerides ainult valgusena puudub inimesel bioloogiline ehk rakuline keha. Sellega kaasneb ka maailma uutmoodi tajumine, mistõttu tajub inimene suurt armastust. Ja seetõttu on ka kõik psühholoogilised vajadused inimesel täidetud. Selline elu võimaldab inimesel olla igavesti õnnelik.
Kogu Maailmataju kõige põhiliseim „ tuum“ seisneb selles, et kuidas tekib Universumi füüsikaseaduste järgi teadvus ja mis see Universum( ning ka see teadvus) ise oma olemuselt on. Maailmataju käsitleb teadvuse olemuse ja Universumi olemuse vahekorda. Näiteks Universumi füüsikaline olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas. On olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagnetofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et kõik, mida me elu jooksul näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon, mida pole olemas. See tuleb otseselt välja ajas rändamise füüsikateooriast, mis on ka vastavas valdkonnas kirja pandud. Kuid sellises „ olematuses“ tekkiv teadvus on tegelikult looduse suur ime ja kui seda tõeliselt tajuda, siis on võimalik tunda enneolematut õndsust. Elu mõte on elada( eksisteerida) ja seda tajuda( nautida).
24