tekkimatu ja ka hävimatu. „ Olematus“ ei saa ju kaduda ega tekkida sarnaselt nii nagu energiagi. Sellest tulenevalt ei muutu Universum mitte kunagi. See tähendab, et see on kogu aeg tegelikult ühesugune.
3.8 Ajaparadoksid
Kõige tuntum ajaparadoks seisneb vanaema / vanaisa paradoksis. See seisneb lühidalt järgnevas. Inimene leiutab ajamasina ja rändab ajas tagasi. Kuid mis juhtub ajaränduri endaga, kui ta näiteks tapab oma vanaema ära? Kuna põhjus eelneb alati tagajärjele, siis ei saaks sellisel juhul ajarändurit enam olemas olla ja ka ajamasinat ei saaks olla leiutatud. Selles seisnebki kuulsaima ajaparadoksi mõistatus. Seda peetakse ühtlasi ka klassikaliseks ajaparadoksiks.
Kuid on olemas veel üks ajaparadoksi liik, mis on palju vähem tuntum kui viimane kuulus vanaema paradoks. See seisneb lühidalt järgmises. Üks suvaline poiss saab ühel heal päeval telefonikõne tundmatult, milles antakse talle teada seda, et kuidas luua ajamasinat. Pärast seda telefonikõnet leiutabki poiss ajamasina. Selgub, et telefonis andis informatsiooni tegelikult sama isik ehk tema ise, kuid tulevikust. Sellise ajaparadoksi korral me teame seda, et kuidas poiss sai teada ajamasina leiutamisest. Kuid sellegipoolest tekib küsimus, et kuidas sai teada see, kes poisile helistas? Osutub, et mõlemal juhul saab poiss teada ajamasinast telefonikõne kaudu. Kuidas on selline asi võimalik? Kus on selles loos ots ja algus? Selles seisnebki taolise ajaparadoksi mõistatus. Kuid paraku sellist kirjeldatud ajaparadoksi liiki tegelikkuses ei eksisteeri. See on lihtsalt inimese mõistuse filosoofiline väljamõeldis, mis tegelikkuses ei saa esineda.
Järgnevalt tutvumegi klassikalise ajaparadoksi võimalike lahendustega, mida on aja jooksul välja pakutud ja mis tunduvad olevat reaalsed ja kooskõlalised olemasolevate aja ja ruumi füüsikateooriatega:
1. Oletame seda, et inimene rändab ajas minevikku ja tapab ära näiteks oma vanaema. Mis juhtub siis ajaränduri enda eluga? Kui inimene rändab ajas tagasi, siis tema ümbritsev maailm muutub selliseks, milline oli see minevikus. Kuid ajas rändamisel inimene ise nooremaks ei muutu. See tähendab seda, et ajarännak ei mõjuta ajarändurit ennast. Järelikult ei mõjuta sellisel juhul ka minevikus vanaema tapmine.
2. Põhjuse ja tagajärje seosed kehtivad ainult siis kui eksisteerivad aeg ja ruum. See on füüsikaline fakt. Kuid ajas rändamisel on ajarändur ise väljaspool aegruumi. Hyperruumis ehk väljaspool aegruumi ei eksisteeri enam aega ega ruumi. Eksisteerides väljaspool aegruumi ei mõjuta aegruumis olevad mõjutused ajarändurit. Näiteks kui auto kihutaks suure kiirusega vastu betoonseina, siis auto sees olev inimene saaks silmapilkselt surma. Kuid kui auto sees inimest ei oleks( näiteks vaatab ta kõrvalt auto rammimist vastu betoonseina), siis sellisel juhul ei saa inimene surma. Inimene eksisteerib väljaspool liikuvat autot. Analoogiliselt on nii ka ajaränduriga. Näiteks kui inimene tapab minevikus oma vanaema, siis ajaränduri endaga ei juhtu tegelikult mitte midagi, küll aga muutub selle järgne maailm. Näiteks sellisel juhul ei tunneks teda enam mitte keegi ära ja valitsusel ei oleks tema kohta isikuandmeid( näiteks sünnitunnistust).
3. Kui inimene rändab ajas tagasi ja tapab ära oma enda vanaema, siis on võimalik ka selline variant, et ei juhtugi midagi – ei ajaränduri endaga ega isegi ka tema vanaemaga. Seletus sellele seisneb Universumi kinematograafilisel efektil, mille korral sarnaneb kogu Universumi mehaaniline olemus filmiga. Kinolinal näeme liikuvaid pilte – need on pildid, mis ajas kiiresti järgnevad üksteisele. Film võib jutustada mistahes lugu. Kui inimene tapabki minevikus oma enda vanaema, siis ei juhtu pärast seda tegelikult mitte midagi. See võib olla sellepärast nii, et näiteks kui me
195