3 Ajas rändamise teooria edasiarendused
3.1 Sissejuhatus
Psühholoogid ja neuroteadlased püüavad mõista aju funktsioneerimist. Tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume seisneb selles, et mis on teadvus ja kuidas teadvus ajusüsteemides välja kujuneb. Teadvus on ajus, kuid selle olemust püüavad paljud teadlased alles veel mõista. Analoogiliselt ajus eksisteeriva teadvusega on tegelikult sama ka Universumiga. Paljud füüsikud mõistavad looduses esinevaid seaduspärasusi. Füüsikaliste seaduspärasuste järgi funktsioneerib kogu meie teadaolev Universum. Loodusseadusi( eelkõige füüsika seadusi) võime ju mõista, kuid probleem seisneb selles, et mis on Universum oma olemuselt? Universumi enda olemust füüsikud tänapäeval veel ei mõista nii nagu ka teadvuse olemust ajuteadlased ei mõista hoolimata teadmistest, kuidas aju põhimõtteliselt töötab. Täpselt sama on ka füüsikaga – s. t. me teame paljusid loodusseadusi, kuid Universumi üldise, sügava ja tervikliku olemuseni ei ole veel jõutud.
Universumi tõeline olemus tuleb välja siis kui vaadata Universumit hyperruumi suhtes, mitte aga tavaruumi suhtes. Tavaruumis eksisteerib maailm nii nagu me seda igapäevaselt tajume ehk see eksisteerib illusionaarselt. Ajas rändamise teooria ehk hyperruumi suhtes vaatlemine viitab sellele, et Universumit pole tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline põhiolemus, millele peab taanduma kõik teadaolevad füüsikaseadused. Selles seisnebki universaalmehaanika mõiste sisu: kõik loodusseadused taanduvad lõpuks põhiarusaamale, et Universumit pole tegelikult olemas. Selles seisnebki mehaanika universaalsus: see on kõigele rakenduv. Universaalmehaanika on ajas rändamise teooriast kõrgem aste( või ajas rändamise teooria on üks osa universaalmehaanikas või selle sissejuhatus).
Järgnevalt kirjeldatud teooriad on oma sisult ajas rändamise teooria järeldused Universumi füüsikalise olemuse kohta. Järgnevat materjali võib põhimõtteliselt mõista kui ajas rändamise teooria edasiarendusena. Siiani kirjeldasid erinevad füüsikateooriad ja füüsikaharud ainult teatud osa Universumi üldisest funktsioneerimisest. Universumit üldiselt või selle olemust kirjeldada ei ole siiani suutnud mitte ükski teooria.
Universumis eksisteeriv mateeria
Mateeria põhivormideks on aine ja väli ning mateeria eksisteerimise põhivormideks on aeg ja ruum( ehk aegruum). Mateeria väljadeks on näiteks elektri-, magnet- ja gravitatsiooniväli. Gravitatsiooniväli on põhjustatud sellest, et mass kõverdab aegruumi. See tähendab seda, et gravitatsioon on kui aegruumi kõverdus( aegruumi geomeetria). See ei ole energiaväli. Kuid näiteks elektri- ja magnetväljad on aga energiaväljad. Nad( laengud) küll suudavad mõjutada aegruumi suhteid nagu seda teeb mass, kuid nad ise ei ole põhjustatud aegruumi kõverdumisest. Aine ja välja olemus selgub kõige paremini siis, kui uurida meie mikromaailma. Maailm koosneb molekulidest, need koosnevad aga aatomitest, need aatomituumadest ja need omakorda elementaarosakestest. On olemas väga erinevaid elemente( näiteks H 2 O ja O 2 jne), kuid nende
184