= =
Kellad jäävad seisma ehk aeg „ peatub“ teatud kaugusel tsentrist. Seda kaugust tsentrist kirjeldabki meile tuntud Schwarzschildi raadius. Aegruumi augus( musta augu tsentris) on aegruum kõverdunud lõpmatuseni ehk aeg on aeglenenud lõpmatuseni ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus vähenenud lõpmatuseni. Maa tsentris olev must auk on aga mõõtmetelt väga väike – kõigest 8 cm raadiusega. Aine tihedus Maa tuumas on väga suur. Gravitatsioonijõud Maa tuuma välispinnal on umbes 3 korda suurem kui seda on Maa pinnal. Peaaegu Kuu suurune Maa tahke sisetuum pöörleb palju kiiremini kui planeet ise. See pöörleb ida suunas. Kuid Maa sulametallist välistuum pöörleb lääne suunas ja palju aeglasemalt.
Ka valgust kiirgavate tähtede tsentrites on olemas aegruumi augud ehk mustad augud. Need tegelikult ei teki tähtede kokkuvarisemistest, vaid need on tähtede tsentrites juba eluajal olemas. Tähe suremine algab etapist, mil suurem osa vesinikust on ära kasutatud ehk vesinikud on muutunud heeliumideks. Sellest tulenevalt väheneb tähe energiatootmine ja tasakaal eralduva kiirguse rõhu ning suure gravitatsioonijõu vahel on rikutud. See põhjustab tähe tuuma kokkutõmbumist, mille jooksul tõuseb seal temperatuur ja rõhk ning ägenevad termotuumareaktsioonid. Kuid samal ajal paisub tähe väliskest, mis jaheneb. Sellest tulenevalt paisub täht mitmekordselt ja tähe pinnatemperatuur väheneb. Nii muutubki täht suremise etapil punaseks hiiuks. Tähe tuum aga tõmbub kokku ja kuumeneb. Heeliumi tuumad hakkavad ühinema alles siis, kui temperatuur on jõudnud 10 8 K-ni. Mingisugusel eluetapil tähe tuumasünteesireaktsioonid lõpevad ehk ei ole enam energiat tulevasteks tuumareaktsioonideks. Sellisel juhul tõmbub täht gravitatsioonijõudude mõjul kokku. Kui tähe mass on suurem kolmest Päikese massist, siis tema suure gravitatsioonijõu tõttu ületab tähe tihedus tavalise aatomituuma tiheduse. Nii väidetavalt tekibki must auk – kokkuvarisevatest tähetuumadest. Mustad augud tegelikult nii ei teki, vaid need on tähtede tsentrites juba olemas. Tähe tuuma kokku tõmbumisel( suure gravitatsioonijõu tõttu) muutuvad tähe tuuma mõõtmed juba tuumas oleva musta augu ehk aegruumi augu suuruseks. Mustad augud tegelikult ei teki tähtede kokkuvarisemistest, vaid need lihtsalt muutuvad nähtavateks tähtede tuumade kokku tõmbumisel. Need on tähtede tsentrites juba eluajal olemas.
Gravitatsioon on aegruumi kõverus. Aegruumi kõveruse tekitab aegruumi auk. Kuid aegruumi augu tekitab omakorda keha mass( s. t. massi tihedus). Seejuures ei ole keha mass aegruumi augu sees, vaid sellest väljapool. Aegruumi kõverusi tekitavad aegruumi augud ja seega gravitatsioonivälja allikas on aegruumi auk, mida omakorda on võimalik tõlgendada ka aegruumi tunnelina. Näiteks aegruumi auku kirjeldab Schwarzschildi ja objekti raadiuse suhe. Mida enam aegruumi augu poole söösta, seda enam aeg ja ruum teisenevad. Schwarzschildi raadius määrab ära aegruumi augu suuruse ja taevase objekti raadius määrab objekti enda suuruse. Aegruumi auk asub enamasti taevaste objektide tsentris. Schwarzschildi raadiust ehk sündmuste horisonti R s, mida arvutas välja Schwarzschild ise, kasutatakse tegelikult kõikides üldrelatiivsusteooria võrrandites. Näiteks meetriline tensor g sisaldab Swarzschildi raadiust ehk aegruumi auku:
= =
Niisamuti ka Schwarzschildi meetrika sõltub aegruumi augu raadiusest R:
113