diferentsiaalvõrrandi lahendamisel saadakse aga järgmine integraalavaldis:
= kuid seda ainult siis, kui lõpmatuses viimane võrrand aga summana:
=. Ruumis olevate punktmasside korral avaldub
=
Ruumipunktist, milles arvutatakse potentsiaali, on r i i-nda punktmassi kaugus. Isaac Newtoni gravitatsioonivälja võrrand ∇ 2 Φ = 4πG ei kirjelda välja ajalist muutumist. Sellisel juhul on liikumisvõrrandid:
=
Newtoni gravitatsioonivälja võrrand on pigem erijuht kirjeldamaks gravitatsioonivälja. Gravitatsiooni üldisema ja täpsema kirjelduse annab meile Albert Einsteini tuntud gravitatsioonivälja võrrand:
( = +
See valem kirjeldab seda, et kuidas aine ja energia eksisteerimine mõjutavad aegruumi geomeetriat ehk meetrikat. Samuti ka selle aine või energia liikumine aegruumis.
Aja kulgemine aegleneb kõveras aegruumis ehk gravitatsioonijõu tsentri poole minnes. Matemaatiliselt kirjeldab seda järgmine gravitatsioonilise aja dilatatsiooni võrrand:
=
kus aja diferentsiaal lõpmatuses on dt. Kasutades aga binoomilist ekspansiooni
= + + + + on võimalik võrrand viia kujule:
= + + + =( + + +
kus g on siin Maa raskuskiirendus ja R on siin Maa raadius. Suurust
=
nimetatakse ka taevakeha gravitatsiooniraadiuseks ehk tänapäeval Schwarzschildi raadiuseks. Seega võib gravitatsioonilise aja dilatatsiooni valemi välja kirjutada ka niimoodi:
111