siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks . Kuid „ seadus “ ainult kirjeldab mingite parameetrite vahelisi seoseid , mis on enamasti väljendatavad matemaatiliste võrranditega . Teaduslik teooria annab aga seletuse . Seetõttu on „ seadus “ madalama staatusega kui „ teooria “. Teaduslik teooria põhineb faktidel , mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja kontrollitav . Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt tõestatud fakt . Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse , et miks see nii on või et kuidas see saab nii olla . See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud .
Teadus aktsepteerib ainult seda , mis on eksperimentaalselt tuvastatav ja uuritav . Kuid mis saab siis , kui mingit reaalset nähtust ei ole mingisugusel tundmatul põhjusel võimalik katseliselt uurida ega avastada . Sellisel juhul peame sellesse lihtsalt uskuma ja seega jääb see teadusest väljapoole . Kuid selline asjaolu pigem viitab sellele , et teaduslik uurimismeetod ei saa olla absoluutselt õige . Teadus uurib ja käsitleb ainult seda osa maailmast , mis on katseliselt võimalik ja jätab kõrvale kõik , mis jääb sellest väljapoole . Selline käsitlus pole ju absoluutselt õige , kui looduses esinevad sellised nähtused ( näiteks paranähtused ), mida inimesed on küll reaalselt näinud , kuid mida katseliselt ei ole võimalik tuvastada ega uurida . See tähendab seda , et teaduslik maailmapilt on osaliselt vigane ja teadlased püüavad oskuslikult seda ka ignoreerida .
Välja on toodud ka lühike esitus teaduse ajaloo põhilistest etappidest . Teaduse ajalugu on küll tunduvalt palju lühem , kui religiooni ajalugu , kuid teaduse algmed ulatusid ikkagi juba Kristuse eelsesse aega . Teadus on ju inimtegevuse üks valdkond , millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma . Tegemist on samuti inimkonna ühe põhiliseima teadmiste osaga religiooni kõrval .
Ülitsivilisatsiooniteooria – valdkond käsitleb selliseid nähtusi , mida kogetakse ajusurmas . Uuritakse surmalähedaste kogemuste tõelist olemust ja selle võimalikku mõju inimeste elutegevusele . Tegemist on sellise mõistusliku tsivilisatsiooni arengu taseme uurimise ja kirjeldamisega , mida peetakse ( siin ) mõistusliku elu kõrgeimaks elutegevuseks kogu Universumis , sest selles efektiivsemaid või arenenumaid elutegevusi ei ole suudetud avastada ega luua . Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see , et inimene on võimeline eksisteerima ka ilma füüsilise kehata . Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks , mis eralduvad aju ruumist . Elektromagnetväljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust . Inimese „ kehast väljumise füüsikateooria “ põhineb järgmisel kahel väga tugeval printsiibil :
1 . SLK-d näitavad , et inimene on võimeline eksisteerima ilma bioloogilise kehata . See tähendab seda , et teadvus ja psüühika , mida ajus loovad oma laenglemistega tuhanded neuronid , eksisteerib materiaalselt elektromagnetväljana . Inimese ( kliinilise ja / või bioloogilise ) surma ajal eralduvad inimese närvisüsteemist füüsikalised väljad .
2 . Väljade eraldumist inimese närvisüsteemist võimaldab ajas rändamise füüsika . See tähendab seda , et kehast väljumine on inimese ajas rändamise üks erijuhte . Sellisel erijuhul ei rända ajas mitte inimene ise , vaid inimese sees ( ehk närvisüsteemis , kus eksisteerib elektrilaengute polarisatsioon ) olevad väljad ehk ajas rändab seisumassita väli ( footonid ), mitte seisumassiga keha ( inimene ).
3 . Väljade süsteemis puuduvad „ elektrilise impulsi “ olemasoluks vajalikud neuronaalsed struktuurid ja väljade ruumilised ulatused on võrreldes neuronite laengute väljadega palju lokaalsemad , mistõttu ei saa väljad üksteisega otsest kontakti luua nii nagu seda teevad neuronite laengute väljad inimese ajus . Läbi kvantpõimumise toimub väljade omavaheline kommunikeerumine , mille tulemusena tekib ka väljade konfiguratsioon . See tähendab seda , et sellises väljade süsteemis toimub väljade omavaheline
13