= + +( +
Ühte liiki aegruumi tunneli meetrikat kirjeldab ka tuntud Schwarzschildi lahendus:
= + +( +.
Täpsemalt öeldes kirjeldab Schwarzschildi meetrika seda, et kuidas muutuvad aeg ja ruum, kui läheneda taevakeha( näiteks musta augu) tsentrile. Kuid ussiaugu meetrika kirjeldab aga seda, et aegruumi auk ehk aegruumi tunnel „ ühendab“ omavahel kaks erinevat aegruumi punkti nii, et nende vaheline teepikkus on kahanenud lõpmata väikeseks.
Aegruumi auku on võimalik tõlgendada „ sissepääsuna“ hyperruumi ja ka „ väljapääsuna“ hyperruumist. Selle paremaks mõistmiseks toome välja järgmise analoogse näite. Oletame, et meie tavaruum on sõitva rongi taustsüsteem, milles inimene vabalt liikuda saab. Maapind on aga kui hyperruum. Sõitva rongi avatud uks ongi nagu aegruumi auk, mille läbimise korral satub inimene mõne hetkega maapinnale liikuma, kui samal ajal rong liigub edasi. Rongi ukse läbimisel satub inimene otseselt maapinna peale, milles saab liikuda mistahes suunas, sõltumata rongi kaasaliikuvast taustsüsteemist. Täpselt sama on ka tavaruumi ja hyperruumiga. Aegruumi auk on nagu sissepääs hyperruumi, milles saab liikuda ajas edasi või tagasi, sõltumata kaasaliikuvast tavaruumist. Aegruumi auk on ka kui aegruumi tunnel, mille suue on kui sissepääs hyperruumi. Liikudes aegruumi tunnelis liigutakse tegelikult hyperruumis.
Aegruumi auku on võimalik füüsikaliselt tõlgendada kui „ sissepääsuna“ hyperruumi ja samas ka „ väljapääsuna“ hyperruumist ehk aegruumi tunnelina. See tähendab seda, et liikudes aegruumi tunnelis toimub liikumine tegelikult hyperruumis. Hyperruumis liikumine ei võta kehal enam aega ehk kehad teleportreeruvad, sest vastavalt energia jäävuse seadusele saab keha „ viibida“ hyperruumis lõpmata väikese ajaperioodi jooksul. Seetõttu ei võta aegruumi tunneli läbimine enam aega. See tähendab seda, et kui kehad teleportreeruvad ajas või ruumis, siis need tegelikult juba ongi läbinud aegruumi tunneli, mis seda võimaldasid.
Aegruumi auk ja aegruumi tunnel on tegelikult füüsikaliselt üks ja sama „ objekt“. Aegruumi auku( näiteks musta auku) kirjeldava Schwarzschildi meetrika kohaselt on see täiesti kerakujuline ja seega on ka aegruumi tunnel( välise vaatleja suhtes) kerakujuline.
Ületada valguse kiirust vaakumis pole reaalselt võimalik, sest lõpmatut energiat pole kuskilt võtta. Sama on tegelikult ka aegruumi auguga( ehk aegruumi tunneliga). Aegruumi auku pole võimalik reaalselt liikuda, sest sarnaselt valguse kiirusega vaakumis aegleneb aeg ja keha pikkus lüheneb aegruumi augule lähenemisel. Seetõttu lähenedes augule reisib keha ajas tulevikku ja augu servale jõudmiseks peab keha rändama ajas lõpmata kaugesse tulevikku. Kuid ajas ja ruumis ei eksisteeri mitte miski lõpmata kaua – isegi ka aegruumi auk ise. Näiteks aegruumi augud( nagu mustad augud) aja jooksul kvantaurustuvad.
Aegruumi tunnel( ehk ussiauk) võimaldab mõlemat: teleportreeruda ajas ja ruumis. Ei saa olla ainult ühte võimalust.
Ajas rändamise korral ei saa inimene ussiauku( ehk aegruumi tunnelit) läbides seda visuaalselt näha, sest teleportreerutakse ajas( või siis ruumis). See tähendab seda, et kui keha teleportreerub ajas või ruumis, siis ta juba ongi tegelikult läbinud aegruumi tunneli ehk ussiaugu. Teistsugune olukord avaldub aga inimese kehast väljunud olekus. Sellisel juhul nähakse seda, et kuidas sisenetakse mingisugusesse tunnelisse – ümbertringi on pilkane pimedus, kuid keskelt( ehk tunneli lõpust) paistab ere valgus. Seega aegruumi tunnelisse sisenemist ja väljumist näeme otseselt ainult inimese surmalähedaste kogemuste ajal.
81