nimetatakse ka taevakeha gravitatsiooniraadiuseks ehk tänapäeval Schwarzschildi raadiuseks. Seega
võib valemi kirjutada ka niimoodi:
( Silde 1974, 153-157 ).
1.2.2.5 Spektrijoonte punanihe gravitatsiooniväljas
Oletame nüüd seda, et tsentraalsümmeetrilises väljas asetsevad kaks kiirgusallikat kaugusel r1 ja
r2 ( r1 < r2 ) välja tsentrist. Need kiirgusallikad on ühesugused ja nende omaajad on aga järgmised:
ja sümmeetriatsentrist lõpmatuses:
s3 = t 3 .
Aja mõõt välja punktides seisneb selles, et selle välja kõikides punktides peavad kiirgusperioodi omaajad olema võrdsed. Seega:
s1 = s2 = s 3 .
Ja niimoodi avaldub järgmine seos:
ehk
t1 > t2 > t3 .
kus t1 , t2 ja t3 on lõpmatusest mõõdetud vastavate kiirgusallikate perioodid. Kiirgusallika periood
on seda suurem, mida lähemal see on gravitatsioonitsentrile. Toimub punanihe – spektris olev kiirgusallikate joon nihkub lõpmatusest vaadates punase osa poole.
Aatomite poolt kiiratud valgus nihkub gravitatsiooniväljas spektri punase osa poole. Mida enam
gravitatsioonivälja tsentrile lähemal asub kiirgav aatom, seda enam väheneb valguse võnkesagedus.
( Silde 1974, 176-177 ).
68