lühenemised ( kehade pikkused ) ilmnevad erinevates taustsüsteemides erineva iseloomuga. See
tähendab seda, et erinevates taustsüsteemides kulgeb aeg erinevalt ja kehade pikkused avalduvad
samuti erinevalt. Kuid ajas rändamine ise on „absoluutne nähtus“. See tähendab seda, et kui näiteks
rännatakse ajas minevikku, siis on ajas liikunud ( ajaränduri suhtes ) absoluutselt kõik Universumi
kehad – alates kõige väiksematest elementaarosakestest kuni kõige kaugemate pöörlevate
galaktikateni. Kogu teadaolev Universum on ajaränduri suhtes ajas liikunud, mitte ainult
mingisuguses kindlas taustsüsteemis.
1.1.9 Liikumise suhtelisus
Joonis 19 Liikumine on suhteline: Maa liikumine Päikese suhtes ja Päike Maa suhtes.
Liikumine on alati suhteline. Kui tahetakse kirjeldada keha liikumist, siis tuleb alati ka märkida
seda, et mille suhtes keha liikumist kirjeldatakse. Näiteks joonisel I vaadeldakse Maa ja Kuu
liikumisi Päikese suhtes. Kuid joonisel II vaadeltakse Päikese ja Kuu liikumisi Maa suhtes.
Mõlemad käsitlused on tegelikult õiged. Joonistel on kujutatud Päikesesüsteemi ühte osa – Päike,
Maa ja Kuu.
Joonisel I on näha, et Päike ei liigu ( on paigal ) ja Maa ning Kuu tiirlevad ümber Päikese. Kuu
tiirleb omakorda ümber Maa. Joonisel II on aga nii, et Maa on hoopis paigal ja Päike ning Kuu
tiirlevad ümber Maa.
Kui ajamasin liigub ajas, siis kogu ülejäänud Universum liigub ajamasina suhtes ajas. Ajamasin
liigub Universumi suhtes ajas. Ajamasina liikumine ajas Universumi suhtes on nii nagu Kuu
liikumine Päikese suhtes joonisel I. Kui ajamasin asub planeet Maa pinnal. Või Universumi
liikumine ajas ajamasina suhtes on nii nagu joonisel II. Maa seisab paigal ja kõik muu liigub. Sama
on ka ajamasinaga. Õigem variant oleks tegelikkuses viimane. Nii nagu Päikesesüsteem tiirleb siiski
tegelikkuses nii nagu joonisel I, mitte joonisel II.
Ajamasina liikumise trajektoor ( ajas või hyperruumis ) ruumis on sirge ehk lineaarne. Keerulisi
trajektoore, nagu Maa liikumine maailmaruumis või tähtede suhtes, ajamasina puhul ei ole. See
tähendab seda, et kui inimene rändab ajas minevikku näiteks Pariisis, siis ta ka satub mineviku aega
ja ka Pariisi, mitte möödaniku Londonisse või Moskvasse. See on kooskõlas ülaltoodud
seaduspärasustega.
Ei ole nii, et kui rännatakse ajas, siis aeg on sobiv, kuid koht pole ettenähtud. Sel puhul ajamasin
küll liikus ruumis lineaarselt ( nii nagu ülaltoodud ), kuid kehade asukoha muutused Universumis (
46