aastaid. Näiteks uued ideed tulevad nähtavale teatmeteostes. Kuid väli peab olema ka valmis
uudseid ideid vastu võtma. See aga sõltub kolmest peamisest asjaolust. Näiteks välja reeglid peavad
aktsepteerima uuendusi, ühiskonna huvist ja peab olema vastava valdkonna reeglite ja teiste
institutsioonide suhtes iseseisev. Inimese loovuse avaldumist toetab valdkondade spetsialistide
koolitamine ja omakorda spetsialistide enesetäiendamine. Ühiskonnas esinev loovus ja selle
esinemissagedus sõltub peamiselt ühiskonna jõukusest. Näiteks jõukas ühiskond võimaldab
potentsiaalsele loovale inimesele selliseid asju, mida vähem jõukas ühiskond tagada ei suuda.
Näiteks laiema spetsialiseerumise, teabe ligipääsetavuse, erinevaid teadusliku eksperimenteerimise
võimalusi, töövahendite parema kvaliteedi ja kõgema töötasu eest. Jõukal ühiskonnal on suur mõju
inimese loovusele ja seda veel läbi mitme põlvkonna. Näiteks rikas ühiskond võimaldab endale luua
koole, ülikoole, erinevaid teadus- ja kultuuriasutusi jne jne.
Antud juhul käsitletakse valdkonda informatsioonina, mis on erinevate ekspertide poolt
anaüüsitud. Nad selekteerivad ja tunnustavad teatud informatsioone. Antud valdkond lihtsalt säilitab
informatsiooni, mis on kättesaadav ka tulevastele põlvkondadele. Vastava valdkonna ligipääsetavus
mõjutab uudsete ideede aktsepteerimist ja kasutamist. Mõjutada võib saada ka vastava valdkonna
prioriteetsus ja autonoomsus kultuuriruumis. Üksikisik võib olla igas vanuses inimene. Inimene
võib teha mingis valdkonnas uuendusi, kui ta on vastava ala info omandanud. Uued ideed esinevad
inimese teisiti mõtlemisel ja tegevusel. Kuid uusi ideid analüüsivad ja kontrollivad välja liikmed
ehk eksperdid, kes siis piisavalt hea uuenduse ka vastava valdkonnaga kokku liidab. Kui inimene ei
saa ligi teatud infole, siis on tal piiratud mingi uuenduse loomine. Kuid uuenduste loomine sõltub
kolmest peamisest asjaolust: inimese isiksuse omadustest, majanduslikest ja sotsiaalsetest teguritest.
Näiteks hea majandusliku ja sotsiaalse taustaga inimesel on suur võimalus saada head haridust,
omandada erinevate valdkondade informatsioone. Kuid nende kolme teguri hulka kuulub ka veel
neljas tegur – inimese sotsiaalsed sidemed teiste inimestega. Seda siis isiklikul tasandil või
tööalaselt. See võimaldab uute ideede väärtustamist antud välja ekspertide poolt.
Loov mõtlemine esineb loomisfaasis olevas kognitiivses protsessis. Loovat mõtlemist on püütud
määratleda just kognitiivse protsessina. Loov mõtlemine võimaldab luua uusi ideid, tooteid,
seadmeid või kunstiteoseid. Loov mõtlemine sisaldab näiteks inimese mõtlemise paindlikkust ja
originaalsust, probleemi tunnetust ja mõtete voolavust. Loov mõistus tunnetab, et olemasolevates
informatsioonides on puudused. Mõtete voolavuse korral suudab inimene koondada kiiresti
informatsiooni, taas luua mälusse imbunud teadmisi ja välja tuua assotsiatsioone. Kuid mõtete
originaalsus esineb siis, kui leitakse uusi seoseid, mida varem pole esinenud. Luuakse uusi ideid ja
leitakse probleemidele lahendusi. Vahel tuuakse välja vanu ideid hoopis uues vormis. Mõtlemise
paindlikkus seisneb selles, et suudetakse luua uusi ideid erinevatest aine- ja tegevusvaldkondadest.
Kuid heaks loovaks mõtlemiseks on vaja ka häid vaimseid võimeid. Palju tuletatakse meelde mällu
imbunud informatsioone ja kogemusi. Teadmisi suudetakse piisavalt analüüsida ja omavahel
võrrelda. Looval inimesel peab olema mõtlemise originaalsust tagavat võimet. Enamasti suudab
loov mõtleja leida varem esinemata seoseid olemasolevatest kogemustest, teadmistest ja faktidest.
Looval inimesel on olemas võtted selleks, et kuidas luua uusi ideid. Tal on olemas kogemus seda
kasutada. ( Heinla, Eda )
22