Selline „liigitamine“ tuleneb just sellepärast, et erinevatele asjadele on „omistatud“ erineva
„sügavusega“ mõtteid, tähendusi. Mõnedel on seda rohkem, mõnedel on seda aga jälle vähem.
Teame seda, et närvirakud ehk neuronid moodustavad aju ( närvisüsteemi ). Aju on neuronite
kogum – kui üks tervik. Kuid erinevate inimeste erinevad ajud loovad samuti ühe suure süsteemi nii
nagu neuronid loovad ühe aju. Selleks on siis tsivilisatsioon. Inimeste ajud on nagu ühe suure aju
osad nii nagu neuronid on närvisüsteemi funktsioneerivad osad. Inimeste ajud planeedil Maa loovad
ühe suure terviku – tsivilisatsiooni. Ajud moodustavad kokku ühe suure aju ja nad kõik on ka
omavahel ühenduses.
2 Loome protsessid ajus
2.1
Närvisüsteemi ontogenees
Enamasti ilmnevad loovus ja intelligentsus üheskoos, kuid siiski üks neist ei pruugi teisest
tuleneda. Mõtlemisviisi iseloomustab väga intelligentsetel inimestel sageli just koonduvus. Nende
probleemide lahendamised toimuvad läbi keeruliste analüüside. Nad järgivad mustreid, mis on
sageli läbi proovitud. Kuid loovate inimeste mõtlemisviisi iseloomustab hargnevus. Niimoodi
töötades toimuvad ajus assotsiatiivsed protsessid. Sellesse on kaasatud ka inimese emotsioonid.
Sageli sünnivad mittetraditsioonilised ideed. Kuid mingisugust intelligentsuse piirkonda ( keskust )
ajus ei eksisteeri. See tuleneb hoopis aju paljude piirkondade omavahelisest komplekssest
suhtlemisest. Ajus olevad neuronid on kommunikatsioonile spetsialiseerunud närvirakud.
Närvisüsteemis olev informatsioon liigub elektrisignaalidena ühest neuronist teise. See protsess on
pidev. Ühe neuroni ühenduskohta teise neuroniga nimetatakse sünapsiks. Üks aspekt on aga kindel
ja kergesti silmanähtav. Nimelt kogu närvisüsteem on kui seoste loome närvirakkude vahel. Kogu
närvisüsteemi ulatuses tekib pidevalt uusi seoseid rakkude vahel. See on üks iseloomulikumaid
omadusi närvitalitluses. Seostamine on närvitegevuse üks põhilisi jooni. Uusi seoseid neuronite
vahel tekib inimesel lakkamatult – sünnist surmani. Üks neuron võib olla korraga ühenduses teiste
kümnete tuhandete neuronitega. Kui inimese närvisüsteemis on umbes 10 triljonit neuronit, siis
seoseid nende vahel võib ulatuda isegi tuhandetesse triljonitesse. Neuronite omavahelisi seoseid on
vähemalt 100 000 korda rohkem kui neuroneid endeid. Seoste loomine on närvitalitluse üks
iseloomulikumaid tegevusi kogu närvisüsteemis. Uusi seoseid tekib inimesel lakkamatult – näiteks
kui inimene õpib, teeb trenni, mõtleb, organiseerib, kokkab, vaatab televiisorit, unistab, suhtleb jne.
Näiteks ajupiirkondade omavahelisest seostamisest sõltub inimese mõtlemiskiirus. Näiteks
uuringud on näidanud seda, et kõrge intelligentse inimese aju korral läbib elektriline signaal ühest
ajupiirkonnast teise enamasti väiksemate ühendusteede kaudu kui seda madalama intelligentsusega
inimeste korral. Inimeste aeglane mõtlemiskiirus võib seega tuleneda sellest, et nende ajud
kasutavad info edastamiseks ühest ajupiirkonnast teise väga vähe otseseid ühendusteid. Väga kõrge
intelligentse inimese korral kasutab aju aga just väga sageli otseseid ühendusteid, mis tagavad info
väga kiire liikumise aju ühest piirkonnast teise jõudmiseks. Närvisüsteemis toimub pidev
informatiivne tegevus. Ka sellisel korral, kui inimene magab ja kogeb und. Kõige suurem
ajuaktiivsus on inimesel tema nooruses – eriti aga just esimestel eluaastatel. Just sellisel ajal tekib
kõige kiiremini ja kõige rohkem neuronite vahelisi seoseid võrreldes eluaastatega inimese vanemas
eas. Närvisüsteem on kui seostevõrgustik, mis on väga süstemaatiline ( süsteemse struktuuriga ) ja
kindla funktsineerimisega.
Elektriimpulssi abil liigub info närvikoes ringi. Selle põhimõte seisneb järgnevas. Närvikiu
„seinte“ paksus ei ole suurem kui sadatuhat millimeetrit. Kiu siseosa on näiteks punkeseisundi
4