muutuvad sõltumatuteks neid tekitatud laengutest. Need, keda me nimetame vaimudeks või hingedeks, ongi tegelikult oma olemuselt sellised olendid või inimesed, kes eksisteerivad mateeria
väljana. Nad elavad „crisostelis“ - sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust.
Inimese bioloogilise või kliinilise surma ajal eralduvad ajust elektriväljad, sest närvikoe rakud
enam ei laengle ( nende aktiivsus on kahanenud või üldse lakanud ) ja see tähendab suuri muutusi
neuronite populatsioonide ümbritsevas ruumis olevatele elektriväljadele. Muutuvad elektriväljad on
võimelised eksisteerima sõltumatult nende tekitatud laengutest. Niimoodi inimene eksisteeribki
nüüd elektriväljana. Ta ei oma enam füüsilist aju. Inimese eksisteerimise võimalikkusest ilma
füüsilise kehata ehk elektromagnetväljana oli pikemat juttu juba eespool.
Eluvormid, mis eksisteerivad ilma närvitegevuseta ehk mateeria väljana, moodustavad tsivilisatsiooni ( mõistusliku elu ), mis on „ilmselt“ kõrgeim elu arengufaas kogu Universumis. See tähendab
seda, et ei ole teada sellest elu arengufaasist midagi veel arenenumat mõistuslikku elutegevust Universumis. See moodustab siis mõistusliku elu bioevolutsiooni nö. tippfaasi või lausa lõppfaasi.
Sellised ülitsivilisatsioonid tekivad teadaolevalt ainult nö. kunstlikult. See tähendab seda, et
looduslikult selline kõrgelutalitlus ei teki ja „ilmselt“ ei ole see ka võimalik. Ainult mõistuslik elu
võimaldab niisugust elu luua – nii nagu ainult mõistus võimaldab luua igasuguseid leiutisi nagu näiteks autod, arvutid, kõrghooned, telefonid jne. Iseenesest ( see tähendab looduslikult ) need ei ole
võimelised tekkima.
3.2.4 Energiavälja omadused ja võimalused
Amorphuslike olendite ( see tähendab mateeria väljana eksisteerivat eluvormi ) füüsilised ja ka
psüühilised omadused ja võimalused erinevad suurel määral nendest elusorganismidest, kes eksisteerivad peale välja ka ainena – see tähendab koosnevad aineosakestest. Miks see nõnda on, tuleneb
puhtalt mateeria enda füüsikast. Füüsikast on ju teada, et aine ja väli ( mis on mateeria põhivormid )
on üsnagi erinevate omadustega ( kuid on ka sarnasusi ) ja need erinevused kanduvad üle ka
erinevate liikide elusorganismide elutalitlusse. Väljadel on võrreldes ainega mõningaid erilisi omadusi. See tähendab seda, et kui elusorganism eksisteerib ainult väljana ( sõltumata närvitegevuse
arengust ), siis omandab ta ka välja füüsikalised omadused, mis ainelistel elusorganismidel (
koosnevad aineosakestest ) puuduvad. Näiteks elektriväljale iseloomulikud omadused – amorphusolend reageerib ümbritsevale keskkonnale ( ja käitub ) kui elektriväli.
Näiteks amorphusolendil on võime tungida läbi füüsiliste kehade, näiteks läbida seinu või isegi
inimesi nagu seda teevad osakesed potentsiaalibarjääri läbiminekul. Järelikult läbitakse ainet – ühte
mateeria vormi. Ainelised olendid ( näiteks Maa inimesed ) seda teha ei suuda, sest ained ei ole
võimelised läbima üksteisest, kuid väljad seda suudavad. Näiteks gravitatsioonivälja ei ole võimalik
varjestada – see tähendab seda, et gravitatsioonijõud mõjub inimesele ka majas viibides. Sellist
„läbilaskeomadust“ teame olevat ka vaimudel ja hingedel, sest ka nemad olevat suutelised läbima
näiteks seinu ja üldse füüsilisi kehasid. Näiteks surmalähedastes kogemustes, kui inimene on
väljunud oma kehast, siis on läbitud „uue kehana“ ka arste ja medõdesid. Selliseid juhtumeid on
olnud päris palju. Kuid hoolimata sellisest „läbilaskeomadusest“ suudab amorphusolend ka
mõjutada füüsilisi kehasid.
Väljanägemise poolest kujutab amorphusolend endast kui ühte suurt valgust. Seetõttu nimetatakse amorphusolendit ka kui valgusolendit. Visuaalselt on näha väga suure intensiivsusega valguskuma. Amorphusolendid eksisteerivad just nagu valgusena. Selline asjaolu on tingitud just sellest, et
kuna amorphusolend eksisteerib elektromagnetväljana, on teada, et valgus on kui elektromagnetlaine laineteooria järgi, kuid kvantteooria järgi aga hoopis osakeste ( footonite ) voog. Füüsika õpetab meile seda, et osakesed nimega footonid on elektromagnetilise vastastikmõju vahendajaks, mida
me tajume valgusena, kuid sedagi ainult kindlatel lainepikkuste vahemikus. Seepärast näebki
amorphusolend välja kui valgus, sest olendi olemise aluseks ei ole rakuline keha, vaid puhas
elektriväli. See on ka üks põhjusi, et miks inimesed näevad oma surmalähedastes kogemustes just
89