vahendusel seostuvad üksteisega ajus olevad neuronid. Närviimpulsid jõuavad aksoni lõpmesse, kus
vabanevad atsetüülkoliinimolekulid, mis läbivad kiiresti läbi 20...30 nm laiuse sünapsipilu.
Rakumembraani Na+-ioonide läbilaskvus muutub, kui pärast sünapsipilu läbimist reageerib nendega
niinimatatud postsünaptiline rakk. Niimoodi tekibki närviimpulss postsünaptilises neuronis. Kuid
atsetüülkoliinimolekule on ainult presünaptilises närvirakus. Sünaptiline pilu funktsioneerib just
nagu suundelektrood. Ainult presünaptilisest neuronist saab närviimpulss liikuda postsünaptilise
neuroni suunas. Et aga järgmine närviimpulss oleks võimeline sünapsit läbima, tuleb selleks
postsünaptilise neuroni membraanilt kõrvaldada atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini hävitab ensüüm
atsetüülkoliinieste- raasi toimel. Näiteks ühe närviimpulsi liikumisel eraldub umbes 10-20 mooli
atsetüülkoliini ehk umbes 1000 molekuli. Kuid mõned alkaloidid ( näiteks nikotiin, kokaiin,
morfiin, strühniin jne ) mõjutavad väga tugevalt atsetüülesteraasi. Näiteks üheks tugevamaks
peetakse eseriini, mis mõjub loomulikult just pärssijana. Näiteks atsetüülkoliiniesteraasi muudavad
toimetuks mõnede madude mürgid ja mõned närvigaasid, mis on üsna tugevatoimelised. See peatab
inimese närvisüsteemis informatsiooni ( ehk närviimpulsi ) leviku ja seetõttu inimene sureb.
3.1.3.9 Aja ja ruumi taju
Inimese surmalähedastes kogemustes esineb ka ajatu ja ruumitu taju. Järgnevalt vaatamegi selle
aspekti kahte võimalikku tekke põhjust.
Füüsikast on teada seda, et peale gravitatsioonivälja mõjutab aegruumi struktuuri ka
elektromagnetväljad ehk siis energiaväljad, kuid sellised väljad ise ei ole tingitud aegruumi
kõverusest. Need väljad suudavad ainult mõjutada aegruumi suhteid. Kuna aeg ja ruum teisenevad
energiav