muutuste fikseerimise kaudu. Psüühika järeldub vahetust enesevaatlusest – esimese isiku
perspektiivist lähtudes – ja inimese sellistest reageeringutest, tegudest ja teadlikult antud
kirjeldustest, mis viitavad abstraktse või teoreetilise tegelikkuse-esinduse olemasolule närvisüsteemi
töö vahendusel. Kui inimene näiteks kirjeldab troopilise saare loodust ise polaarjoone taga olles,
on meil alust arvata, et seda hetkel vahetus tegelikkuses mitte esineva keskkonna kirjeldust võimaldab vaimne kujund sellest.“ Kuid meditsiinis on olemas sellised nähtused,
mis lükkavad ümber arusaamad, et teadvus ( psüühika ) ei saa eksisteerida ilma ajuta. Selliseid
nähtusi, mida nimetatakse surmalähedasteks kogemusteks, järgnevalt hakkamegi lähemalt uurima.
3.1.2 Ajusurmas esinevad nähtused
3.1.2.1 Inimese „füüsiline“ surm
Inimkeha osad on organiseeritud hierarhilisse süsteemi – alates kõige lihtsamatest molekulidest
kuni keha kui tervikuni välja. Rakkudeks tehtavaid ehitusplokke moodustavad molekulid nagu
näiteks süsivesikud, rasvad, nukleiinhapped ja valgud. Samuti osalevad need ka keemilistes
reaktsioonides, mida nimetatakse ka metabolismiks. Inimkeha metabolism moodustab koostöös
keha nö ehitusblokkidega tillukesed elavad üksused, mida nimetatakse rakkudeks. Iga rakk vajab
pidevalt toitaineid ja hapnikku, et püsida elus ja anda kehale energiat. Kudesid moodustavad
sarnase ehitusega ja funktsiooniga ühinenud üksikud rakud. Kudedel on kehas täita erinevaid rolle.
Mitut eri liiki koed moodustavad struktuure, mida nimetatakse organiteks. Iga organ täidab üht
kindlat ülesannet või ülesandeid. Näiteks kopsud, magu, maks, neerud ja silmad on inimkeha
organid. Näiteks mao ülesanne on seedimisprotsessi käigus säilitada ja lõhustada toitu. Magu ja
teised seedimisega seotud organid moodustavad seedeelundkonna. Seedeelundkond seedib toitu,
imendab toidust kasulikud toitained vereringesse ja viib välja jääkained. Inimesel on kokku
kaksteist elundkonda ja need töötavad kõik koos, et keha suudaks täita funktsioone, mida on vaja
ellujäämiseks.
Inimeste suremiste põhjused on aga väga erinevad, kuid surmatunnused on kõikidel puhkudel
siiski ühesugused. Näiteks seiskub hingamine ja südametegevus, väheneb kudede elastsus, lihased
lõtvuvad ja need ka ei reageeri ärritajatele. Näiteks inimesel ei esine reflekse. Neid aga nimetatakse
primaarseteks surmatunnusteks ja pärast neid tekivad sekundaarsed surmatunnused. Näiteks tekivad
koolnulaigud. Vere valgumine allapoole põhjustab laikude tekkimist. Näiteks kui koolnu asetseb
parajasti selili, siis tekivad laigud just seljale. Hiljem see hemolüüsub ja imendub kudedesse. Need
muutuvad hiljem sinakaspunaseks. Lihaste koolnukangestus algab just vahelihasest ja südamest.
Näiteks võib see esineda inimese mälumislihastes umbes kaks kuni neli tundi pärast surma. Pärast
seda levib koolnukangestus allpool olevatesse lihastesse ja kaob samas järjekorras umbes kaks
ööpäeva pärast indiviidi surma. On teada ka seda, et erinevad koed ei sure üheaegselt. Näiteks
pärast südame töö pe ] [Z\