talle sellele võimatu vastu vaielda. Kunst aga põhineb esteetilistel väärtustel. Näiteks kui inimene
loeb fantaasiakirjandust või loob ulmefilme, siis selle tegevuse motiiv ei põhine teaduslikul
põhjendusel või ei põhine see usul ( ehk religioonil ). Kuid arvamusi peab suutma põhjendama.
Näiteks inimene arvab seda, et maavälised tsivilisatsioonid on olemas. Kui inimese poolt pakutud
põhjendused vastavad ka teaduslikke reeglitega ( mitte ei ole sellega vastuolus ), siis teadmiseid
peetakse tõesteks ja usalduväärseteks. Saadud teadmistele on samuti võimalik luua uusi põhjendusi.
Teaduslikud põhjendused peavad põhinema faktidel ja ka nendel väidetel, mis on juba varem
kinnitust leidnud. Kui on tegemist lihtsalt mõne väitega, siis on tegemist teadusliku hüpoteesiga.
Näiteks inimene väidab, et maavälised tsivilisatsioonid on olemas. Taoliseid väiteid peab kinnitama
või ümber lükkama. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat
printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused
on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei „tõestata“. Teooria kehtib seni
kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav
teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad
omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks.
Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust
kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid „seadus“ ainult
kirjeldab mingite parameetrite vahelisi seoseid, mis on enamasti väljendatavad matemaatiliste
võrranditega. Teaduslik teooria annab aga seletuse. Seetõttu on „seadus“ madalama staatusega kui
„teooria“. Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja
kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt
tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab
nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud.
Teadus on ühtne tervik, mis koosneb paljudest erinevatest harudest. Kõik need harud mõjutavad
üksteist. Nii on ka teiste inimtegevuse valdkondadega. Teadusel on väga palju teadusharusid, mis
spetsialiseeruvad üha enam kitsamateks uurimisvaldkondadeks. Sajandeid tagasi suutsid suured
loodusteadlased teada vähemalt midagigi nagu näiteks Alexander von Humboldt. Kuid tänapäeval
peab tippteadlane teadma peaaegu kõike. Teaduses on edu aluseks suuresti just spetsialiseerumine ja
ka meeskonnatöö. Nii on tegelikult ka teistes eluvaldkondades. Näiteks allveelaeva ehitavad valmis
väga paljud mehaanikainsenerid, mitte ainult üks geniaalne insener. Sportlane saab maailmameistriks mingisuguses konkreetses spordialas, mitte aga kõikides spordialades.
Teaduse sisul