Esinevad palju „üleloomulikke“ nähtusi nagu näiteks Piiblis vee muutumine veiniks, surnu ülesäratamine ellu, tuhandete meeste söötmine kõigest ühe leivapätsiga jpm. Üks tähelepanuväärsemaid
nähtusi on Jumala inglite või Jumala saadikute ilmumine inimeste ette. Neid kutsutakse ilmutusteks.
Ka neil on tegelikult oma kindel funktsioon maailma usundites. Loomulikult on nad ikkagi seotud
tulnukate tegevustikuga Maal. Nende pealt näha üleloomulike nähtuste taga etendavad siiski maavälised jõud. Nad teevad seda selleks, et inimkonda usku pöörata. Inimesed on ju harjunud mõtlema
seda, et mida pole oma silmaga näinud, siis seda ka ei usu. Sama lugu on ka Jumala olemasoluga. Et
inimesed usuksid Tema olemasolusse, peab ta meile mingisugusel kujul korda saatma imetegusid.
See, mida suudab saavutada kõrgtsivilisatsioon, on meie jaoks maagia. Tulnukate tehnoloogiasse
mõisteti tol ajal kui nõiakunsti. Prohvetite või Jumala saadikute imeteod ning paranormaalsed nähtused on kui tõendusmaterjaliks Jumala olemasolusse ja Tema väesse kõige elava üle.
Kui Jumalat ei ole olemas, kes oli siis Jumala poeg nimega Jeesus Kristus? Ajalugu jutustab Temast kui Jumala pojast ehkki Jeesus ise nimetas ennast siiski Inimese Pojaks. Kes olid siis need
prohvetid keda inimajalugu tunneb ja teab? Nagu ikka – on ka nendel oma seos maaväliste jõududega. Jeesus Kristusel ei olnud tegelikult Jumalikku päritolu vaid oli hoopis maavälise tsivilisatsiooni
päritoluga. Ta lihtsalt etendas ühte kindlat funktsiooni religioonis ( Kristluses ) - pöörata inimkonda
usku, et inimesed ei peaks tundma tehnoloogia kuritarvitamise mõjusid. Tema oli elav näide usu
veenduvusest ja selle jõust. Selline „roll“ on nii ka paljudel teistel prohvetitel paljudes teistes maailma usundites. Prohvetid on samasugused sõnumi kandjad Jumala olemasolust, kui Jumala saadetud imeteod inimkonnale.
Mitte kogu religiooni sisu pole illusioon või tegelikusest tõest moondunud. Selles on nii õigeid
jooni kui ka paraku selliseid tahke, mida tuleb teistmoodi hinnata. Näiteks kui Piibli selline loodusteaduslik poolsus osutus vääraks – nagu me eespool nägime – siis kristluse filosoofiline sisu ja mõte jääb siiski kehtima. Näiteks vaimsed väärtused, armastuse filosoofiat, õiguse ideoloogiaid jne –
mis on omane kõrg