täis lugudest, mil inimene on kuritarvitanud võimu. Võimuahneid ja egotsentrilisi inimesi on
maailmas üsna palju. Tuntud on kõnekäänd, et „tähtis on see, mida öeldakse, mitte see, kes midagi
ütles“. Kuid reaalsetes olukordades ei pea see kõnekäänd enamasti paika. See tähendab seda, et
„oluline on see, kes midagi ütles, mitte see, et mida keegi ütles“. Positsiooni omavaid inimesi
võetakse sageli tõsisemalt ja rohkem kuulda kui neid, kellel positsioon puudub, hoolimata sellest, et
neil võib olla rohkem teadmisi ja suurem silmaring. Vahel võivad positsioonil olevad inimesed anda
väärat või isegi ebausaldusväärset informatsiooni. Selline iseloomujoon inimesel on eksisteerinud
kogu ajaloo jooksul. Kuid praegusel ajal on näha inimühiskonna arengus suuri muutusi, mis „liiguvad“ pigem paremuse poole. Ajaloost on teada palju kurjadest riigijuhtidest ja nende kohutavatest
tegudest, mida nad maa peal korda on saatnud. Isegi tänapäevalgi eksisteerib nö. „keskaegseid“
riike, kus eluviis meenutab pigem maapealset põrgut kui tsiviliseeritud demokraatlikku riigikorda.
Põhja-Koread peetakse kõige isoleeritumaks riigiks maa peal. Sellistes regioonides õigustunne
peaaegu puudub. Juhtideks on sisuliselt poolpsühhopaatid. Kuid ajaloost on teada, et sellise
riigikorraldusega riike oli vanadel aegadel palju levinumad kui seda on tänapäeva maailmas. Kuid
kõik inimesed ei ela siiski 21. sajandil. Paljud regioonid maa peal sisaldavad sellist elukorraldust,
mis meenutavad veel Nõukogude aega või lausa keskaegseid elutalitlusi. Võimu kuritarvitamine on
inimühiskonnas üldlevinud nähtus. Kuid korruptsioon on siiski ainult üks sadadest näidete seast.
Maailmas esineb kuritegevust just sellepärast, et „seda tahetakse“. Vastasel korral seda ei esineks.
Tahtejõud on üks määravamaid tegureid. Palju asju on võimalik sooritada siis, kui seda tõeliselt
tahta.
Inimühiskonnas on aegade jooksul esinenud kuritegevus. Kuid tegelikult piisab ainult tõelisest
tahtmisest, et esineks palju rohkem just õiglast elukorraldust. Sundlusega ei saavutata enamasti
midagi. Näiteks kuriteo ja karistuse seadustiku järgi järgneb inimese mingisuguse kuriteo sooritamise järel mingi karistus. Kuid elus on enamasti välja kujunenud just selline olukord, et inimesed ei
soorita kuritegu mitte õigluse tundest vaid karistuse pärast, mis muidu järgneks pärast kuriteo
sooritamist. Palju on pandud tähele seda, et inimühiskonnas esineb palju sallimatust ja diskrineerimist. Näiteks ju seksuaalvähemusi enamasti ei sallita ja nende vastu on üsna sageli suunatud
inimeste agressioon. Kui aga näiteks peaksid tulnukad Maa peale lendama, kas siis ka neid koheldakse taga nii nagu praegu seksuaalvähemusi? Ka maavälistes tsivilisatsioonides esineb olendeid,
kelle olemus „ei ole mees ega naine“. Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb
inimestel juba tunduvalt keerulisemaks oma hoiakute jäämisel ja arusaamadega elust ning
ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks tulnukad inimestega otsest
kontakti väldivad. Inimesed on enamasti riukalikud ja sallimatud millegi teistsuguse üle. Inimpsüühika kohastub maaväliste tsivilisatsioonide keskel üsna raskelt. Kuid kujutlegem äkki lihtsalt seda,
et mida inimesed siis teeksid kui nad äkki leiaksid ennast ümbritsevat paljudest maavälistest tsivilisatsioonidest. Homoseksuaalsus ei paistaks siis enam kaugeltki mingisuguse ebanormaalse orgiana.
Homofoobia muutuks siis sellisel juhul ainult ajalooliseks nähtuseks. Kuid tulnukate „sugu“ on
alguses ilmselt inimeste mõistes veel üsna tundmatu nähtus. Võib öelda seda, et nende sug Hۂ