oleva loomariigiga. Ufoloogid ütlevad selle peale, et „meie oleme nende lapsed“.
Inimühiskonnas esineb palju selliseid situatsioone, mille korral tegutsevad suured rahvamassid.
Näiteks rahvaülestõusudel, kontsertitel, turniiridel, paraadidel jne. Kui aga suurel rahvamassil
ilmneb mingil põhjusel äge vihahoog või see satub hirmu alla, siis ilmneb enamasti paanika oht.
Seda on näiteks näha tänavatel toimuvates rahvarahutustes või mingisuguse suure katastroofi ajal.
Kontroll üldise olukorra üle kaob üsna kiiresti. Massi seas võib tekkida paanika. Kuid see esineb ka
loomadel ja nende karjadel. Paanikahoos rahvamass võib enda massis olevaid inimesi surnuks
trampida, kui need juhtuvad näiteks maha kukkuma ja tee peale ette jääma. Selliseid juhuseid on
tegelikkuses aset leidnud. Kuid neid sündmusi on enamasti ka raske ette ennustada. Paanika- või
vihahoos rahvamass võib olla tohutult suur nö. „tapariist“. Tapatöö võib rahvamassi poolt kujuneda
äärmiselt katastroofiliseks. See on kahtlemata inimese üks ilmsemaid loomalikke tunnuseid.
Härjavõitlused on Lääne-Euroopa kultuuris üks agressiivsemaid meelelahutusvorme. Kuid härja
tagaajamisel ilmneb samuti inimese loomaks kaldumise olemus. Ammu on teada seda, et kui härg
ajab inimest taga, saab inimene head doosi adrenaliini. Sellepärast ongi selline tegevus inimestele
üsna nauditav. Paljud inimesed lausa „janun ]