pärandatakse ühelt põlvkonnalt teisele. Näiteks lapsel võivad ilmneda ema näojooned, võimed ja
kombed ka sellisel juhul, kui ta ei ole oma ema kunagi näinud. Spermatosoid kannab endas kõiki
pärilikke sarnasusi põhjustavaid tegureid. Inimene on kasutanud teadmisi pärilikkusest juba väga
pikka aega. Näiteks vanad Hiina allikad väidavad, et peaaegu kuus tuhat aastat tagasi aretati
paremaid riisisorte ristamise ja valiku teel. Umbes 4000 aastased ( enne meie ajaarvamist )
Babüloonia kivitahvlid näitavad hobuse viie põlvkonna sugupuud, mis kujutab pea ja laka tunnuste
pärilikkust.
1.5 Inimloomuse tegelikud tahud
Maaväliseid tsivilisatsioone on Universumis üsna palju. Universumis on olemas tuhandeid
planeete, kus pulbitseb elu. Kui aga tulnukad lendavad Maale ja inimesed näevad elu mujal
Universumis, siis tuleb rohkem esile inimese tõeline loomus. Inimesed hakkavad paremini
arusaama oma tõelisest olemusest. Maaväliste tsivilisatsioonide keskel ilmneb inimese tegelik
olemus. Paljud inimühiskonna probleemid omandavad siis hoopis teistsuguse tähenduse. Kuid
missugune olemus siis avaldub, seda me nüüd kohe lähemalt vaatama hakkamegi. Järgnevalt
vaatame seda, et milles avaldub inimese loomalik loomus. Tegemist on inimese sellise olemusega,
mida on paljudel inimestel raske tunnistada. Ilmselt sellepärast, et paljud inimesed ei taha või ei
julge silmi avada. Inimene on vahel tegelikult üsna materialistlik olend, kuid seda käsitleme me
hiljem. Me arvame ennast olevat üldiselt haritud, kuid tegelikult on inimeste mõtted väga sageli
barbaarsed. Uskuge või mitte, kuid kuritegevust maailmas ei oleks, kui seda ei taheta. Selleks, et
midagi muuta, peab olema siiras tahtmine. Inimeste ja loomade ( imetajate ) psüühika, instinktid ja
emotsioonid on üldjuhul samasugused, kuid inimestel on need pigem kultuursemad. Sellest
tulenevalt võivad paljud ühiskonna ja majanduslikud probleemid tuleneda loomariigi
seaduspärasustest. Inimeste ja loomade käitumiste sarnasusi on uurinud üsna paljud teadlased.
Näiteks inglane Desmond Morris oma raamatutes „Alasti ahv“ ja „Inimloomaaed“. Evolutsioon
inimühiskonnas ei ole ära kaotanud selliseid inimloomuse ürglooduslikke instinkte nagu näiteks
ksenofoobia, salakavalus, agressiivsus, ahnitsemine, „kambavaim“ ja patriotism. Kuid seejuures
peab arvestama seda, et inimeste humaansuse ja instinktide tasemed on aga väga erinevad.
Loomalike ja barbaarsete tendentside avaldumist suudavad ära hoida inimeste haritus ja eetiline
ning moraalne kasvatus. Kuid milles siis need loomalikud tendentsid avalduvad, seda me nüüd
lähemalt vaatama hakkamegi.
Inimestel esineb väga sageli loomalikke kalduvusi. Need aga ei avaldu ainult üksik inimesel,
vaid ka inimeste kooslustel, mis ühiskonnas eksisteerida võib. Teada on seda, et loomariigis kehtib
loomade seas üks väga iseäralik seaduspärasus, mida nimetatakse looduslikuks valikuks. Mida see
tähendab? Selle all mõistetakse sellist eluslooduses valitsevat seaduspärasust, mille korral
tugevamad isendid kohastuvad keskkonnaga paremini ja jäävad elama, kuid nõrgematel isenditel on
suurem tõenäosus surra. Enamus juhtudest nõrgemad isendid looduses surevadki. Sellist „elu funktsiooni“ esineb tegelikult ka inimühiskonnas, sest leidub loomariigile omaseid iseloomujooni.
Näiteks inimene, kes on andekam ( intelligentsem ), saavutab enamasti rohkem materiaalset edu (
näiteks raha ), kui need inimesed, kellel on vähem andeid ja oskusi. Selgelt on näha seda, et
inimühiskond soosib rohkem intelligentsemat inimest nii nagu loodus soosib tugevamat isendit.
Sellise inimese elukvaliteet on enamasti heal tasemel ( ütleme nii, et üle keskmise ). See tähendab
seda, et materiaalseid ( ja paljudel kordadel ka sotsiaalseid ) probleeme esineb enamasti vähestel
juhtudel. Mada [XH[