1 Sissejuhatuseks
Unisoofia on teadus, mis tegeleb inimese „kõrgemate“ taju- ja tundmuste aistingutega. Näiteks
kui me tajume maailma tavapärasemast kogemusest teistmoodi, kujuneb siis meil uus ja imetabane
teadvuslik seisund, mis ei sarnane ühegi seni kogetuga. Näiteks erinevaid teadvuse olekuid kogeb
inimene une ajal, uimastite mõju all, suguühtes olles jne. Uus tekkinud hingeseisund erineb
tavaolekust nii palju nagu erineb näiteks sipelga „teadvus“ inimese teadvusest.
Selline teadvuslik olek eksisteerib peamiselt viiel erineval „uuel“ tajuaistingul: nendeks on
ruumitaju, ajataju, reaalsustaju, eufooria ja väljataju. Ruumitaju põhituumaks on see, et inimene
tajub suuremat Universumi ruumala ( enda seotust selles ), kui seda meeled tegelikult võimaldaksid.
Selline tajufenomen ilmneb eriti just kosmose rändude ajal, mil inimene näeb näiteks galaktikat
oma enese silmadega ( mitte vahendatud vormis ). Ajataju põhimõte on sama mis ruumitaju korralgi
( tajutakse suuremat ajalist ulatust, ajaline periood ei ole enam sama, mis meile igapäevaselt tuntav
on ), kuid see ilmneb ilmselt ajas liikumise korral. Reaalsustaju põhiideeks on see, et meid
ümbritseb just füüsikaline maailm ( mida uurivad füüsikud ) ja kõik, mida me kogeme, tuleneb just
sellest. Reaalsustaju ilminguks on vaja tundma õppida teadvuslikke unenäoseisundeid – need on
sellised unenäo liigid, mille korral inimene teab enda eksisteerimisest unenäos. Ülim eufooria või
õnnetunne tekib inimesel enda olemasolu tunnetamisel. Kogetakse enda olemasolu ainulaadsust ja
erakordsust, mille põhjustajaks ongi just füüsikalised protsessid Universumis. Väljataju korral
inimene ei tunne enda raskust – nagu näiteks vabalangemise korral.
Neid viit tajuliiki on võimalik esile kutsuda ja eksperimentaalselt uurida. Näiteks seda, et
millised inimese aju piirkonnad on aktiveerunud, mil inimene kogeb teadvuslikku unenäoseisundit.
See loomulikult sõltub intensiivsuselt – kui tugevalt tajutakse ebareaalsust ehk siis visualisatsioone,
mil nähakse und. Selle järgi on ilmselt võimalik isegi teadvuse enda lokatsiooni detekteerida
peaajus.
Enne, kui kogu järgnevat materjali lihtsalt läbi lugeda, on soovitatav tutvust teha psühholoogia
alustõdedega. Näiteks üldisemalt on inimese psühholoogiast kirja pandud raamatus „Psühholoogia
alused“, mille autoriteks on T. Bachmann ja R. Maruste. Eriti on aga soovitatav lugeda antud
raamatu aistingute ja taju psühholoogia peatükke, mida siin kordama hakata ei omaks suurt mõtet.
Kuid siin on kirja pandud ainult mõned peatükid raamatust „Psühholoogia alused“.
3