Oletame nüüd seda, et ühtlaselt laetud kera on nüüd meil hoopis väga väga väike. Välja potentsiaal on teatavasti järgmine:
Järelikult elektrivälja energia:
saame laengu leida taas
kui E on 6,2 * 1043 J ja r on 10-10 m ( see on aatomi läbimõõt ), siis saame laenguks q = 1,174024
* 1012 C. Kui aga kõik muu on sama, kuid r = 10-15 m ( see on aatomituuma läbimõõt ), siis saame
laenguks q = 3,71648 * 109 C.
Avaldis ( see raadius )
sõltub tegelikult ( sisuliselt ) välja potentsiaalist
Elektromagnetiline potentsiaal on
ja sellest sõltub ju aegruumi kõverus ehk aja aeglenemine ja pikkuste lühenemine.
Välja potentsiaalid võivad olla väga suured väga väikestes ruumi mõõtkavades – palju palju
suuremad, kui makroskoopilised väljad võivad kunagi üldse olla. Näiteks vesiniku aatomisse
kuuluva elektroni asukohas on väljatugevus 5 * 1011 N/C, elusa raku membraanis ( puhkeseisundis )
2 * 107 N/C, sädeme tekkimisel kuivas õhus on 3 * 106 N/C, õhus vahetult enne välgulööki aga kuni
5 * 105 N/C ja põleva elektrilambi hõõgniidis on väljatugevus 400 – 700 N/C.
Füüsikaline põhimõte on aga järgmine. Kui kera ( raadiusega 1 meeter ) on elektriliselt laetud
3,716 * 109 C, siis see energia ( suurusega 6,2 * 1043 J ) on kera ümbritsevas ruumis samas ruumi
mõõtkavas mis on aatomid või aatomituumad. Ümber laetud kera ümbritseb ikkagi selline energia
kogus, kuid see energia ( 6,2 * 1043 J ) eksisteerib väga väikeses ruumi mõõtkavas – kvanttasandil.
Kuid füüsikaline põhimõte jääb ikkagi samasuguseks mis oli laetud kera laenguga 1,1753 * 1017 C.
124