Füüsika arusaamade järgi on kõikidel nähtustel oma tekkepõhjus. Antud juhul kehtib see reegel
ka siin. See tähendab seda, et igasugusel liikumisel on põhjus, mis liikumist põhjustab. Antud juhul
on see ka K´ ja K süsteemi korral. K liigub K´ suhtes. Kuid mis põhjustab sellist liikumist? Kas
mingisugune jõud? K liikumist K´ suhtes ei põhjusta siiski jõud, vaid see tuleneb K´ ehk
hyperruumi iseäralikust omadusest. Nimelt hyperruumi ehk K´ erinevad ruumipunktid asuvad (
mööda x-telge ) lihtsalt erinevatel ajahetkedel. See tähendab seda, et iga hyperruumi ruumipunkt (
mööda x-telge ) tähistab ka mingit konkreetset ajahetke. Kuid erinevad ruumipunktid erinevatel
ajahetkedel põhjustabki liikumise illusiooni. Tegelikult K liikumist K´ suhtes ei ole olemas. See on
illusioon, mis tuleneb hyperruumi ehk K´ omadustest. Analoogia sellele leiame kinematograafiast.
Film on kui liikuv pilt. Et aga liikuvat pilti saavutada on vaja selleks teha rida erinevaid pilte. Kõik
need pildid oleksid ülesvõetud eri ajas. Kõik need eri pildid kuvatakse tehniliselt ühte fooni (
ekraani ) üksteise järel – üks pilt umbes 1/24 sekundis. Nii saadaksegi film ehk liikuv pilt.
Eelnevast on võimalik järeldada järgnevat. Ajahetkede vaheline kaugus on võrdeline
ruumipunktide vahelise kaugusega hyperruumis. Mida kaugemal mingisugune sündmus ajas esineb,
seda kaugemal see ruumis asetseb. See on nii hyperruumis. Näiteks mida kaugemal on üksteisest
kaks ruumipunkti, seda kaugemal ajas need üksteisest on.
Nagu eelnevalt juba teada ( ajas rändamise teooriast ) väljendab süsteem K liikumine K´ suhtes
Universumi paisumist. Järelikult see, mis kehtib K ja K´ süsteemi korral, kehtib ka Universumi
paisumise korral. Seda me nüüd järgnevalt vaatamegi.
102