On juhuseid, kus aeg ja ruum on võrdsed, seega l = t, kuid see on ainult teise variandi puhul nii.
Enamus juhtudel ( esimesel ja teisel variandil ) see siiski nii ei ole, seega l # t. Seega on olemas
ainult kaks võimalust.
Variatsioonid:
1 Ajarännud minevikku, tulevikku, olevikus ( eraldi )
2. Osakeste liikumiskiirused ( aeg ja ruum koos )
Kui l = t, siis on võimalik see, et energiad on võrdsed. See on nii teise variandi puhul ja see
oleneb massist – tingimusel, et m = h. On võimalik ka see, et l = t korral energiad on võrdsed,
tingimusel kui m # h, mass peab olema h-st suurem, väiksem ei ole võimalik. Nii on see ainult teise
variandi puhul.
Üldiselt on siiski nii, et l # t – nii on see esimesel ja teisel variandil. l # t korral on võimalik see,
et energiad on võrdsed ( nii on see teise variandi puhul ), tingimusel et korrutis ml2 ei ole võrdne hga. Variandi teise puhul on võimalik ka see, et l # t korral energiad ei ole võrdsed – tingimusel et
korrutis ml2 ei ole võrdne h-ga.
Kui l = t, siis saame kvandi massi ( kui l on üks meeter ) m = 2E seetõttu, et
Nüüd aga vaatame seda, kuidas on seotud üldse osakese liikumiskiirus tema laineomadustega.
Kvandi sagedus avaldub järgmiselt:
Valguse kiirus vaakumis on oma olemuselt liikumise kiirus:
Lainepikkus ja kiirus on seotud järgmiselt:
ja seega saame kvandi liikumiskiiruse avaldada järgmiselt:
99