Ja lõpuks saamegi leida aja ( ehk perioodi T ) avaldise:
Selline seos näitab samuti seda, et mida kaugemale ajas rännata ( minevikku, tulevikku ), seda
väiksemat energiat tuleb rakendada. Antud juhul ei pea arvestama seda, et 1 sekundi saame –
läbides hyperruumis ligikaudu 300 000 km vahemaa. h ei ole jagatud 2 piiga. Selline seos kehtib
ajateleportatsiooni jaoks ( ehk kui me tahame rännata minevikku või tulevikku ), ühikuks on 1
sekund.
Valemid l ja t kohta näitavad seda, et mida suurem on osakesel energia ( mass ), seda suurem on
tema liikumiskiirus ja seda lühem on lainepikkus ja periood vastavalt siis l ja t. Lainepikkus l on
sellepärast lühem, et ka t ( kvandi laine periood ) on lühem. See tähendab seda, et mida kaugemale
sooritatakse aja rännak, seda aeglasem on liikumiskiirus.
Plancki konstandi h avaldistest:
järelduvad h dimensioonid:
nendeks on AEG * ENERGIA ( ehk J * s ) ning IMPULSIMOMENT ( ehk ( kg*m/s )*m.
Seega on h tegelik väärtus järgmine:
sest L ( impulsimoment ) on seotud ringliikumisega – ringjoonega c järgmiselt. Raadiuse r ja
ringjoone c suhe on järgmine:
ja seega impulsimoment on
Kuid arvestades seoseid
saame impulsimomendi seose 2 piiga:
Plancki konstant on sisuliselt impulsimomendi jäävuse seadus. Selline on h füüsikaline sisu.
Seega on ka määramatuse seosed impulsimomendi jäävuse seadused ja nad on üksteisega seotud ja
võrdsed:
Põhjus, et miks keha energia vähenemisel ajas kaugemale liigutakse, tulenebki
97