Viimane seos näitab seda, et kui palju mahub vesiniku aatomi n-dale orbiidile n de`Broglie lainepikkust.
1.3.8 Impulsimomendi jäävuse seadus kvantmehaanikas
Plancki valem on teatavasti aga järgmine:
A. Einsteini poolt antud seisuenergia erirelatiivsusteooriast on aga
Kuna E = E, siis mc2 = hf. Siit aga järgmiselt:
Periood ja lainepikkus on seotud aga järgmiselt:
kus c on valguse kiirus vaakumis. Järelikult Tmc2 = h ehk TE = h, dimensiooniks on
Siit on aga näha seda, et mida suurem on osakesel sagedus, seda suurem on ka mass. Mida
suurem on aga mass, seda väiksem on lainepikkus. Selles seisnebki Plancki konstandi
FÜÜSIKALINE SISU. Mida suurem on energia, seda väiksem on lainepikkus ( hyperruumis ). See
avaldub Plancki konstandina kvandi energia valemis: E = hf. See sarnaneb impulsi jäävuse
seadusega: mida suurem on mass, seda väiksem peab olema kiirus ja vastupidi – mida suurem
kiirus, seda väiksem mass. Sel juhul on impulsid mõlemal korral samasugused. Mida suurem on
mass, seda suurem on ka ju energia vastavalt E = mc2 seosele.
Teleportatsioonifüüsikas ilmneb väga oluline reegel: mida väiksem on kehal energia, seda
kaugemale keha teleportreerub ruumis või ajas. See on väga tähtis järeldus. Seda näitab ju
kvantmehaanika ise. Kui me ei teaks Plancki konstandi arvväärtust, siis ei saaks teha peaaegu mitte
ühtegi kvantmehaanilist arvutust. Nii et see Plancki konstant on tegelikult väga tähtis, seepärast
tulebki ta sisu mõista. Ilmselt etendab ta kvantmehaanikas samasugust rolli nagu valguse kiiruse
konstantsus ( vaakumis ) relatiivsusteoorias.
Katseandmetest on saadud Plancki konstandile järgmine väärtus:
h = 1,054 * 10-34 J*s = 1,054 * 10-27 erg*s.
Suurust, mille dimensiooniks on ENERGIA * AEG, nimetatakse mehaanikas mõjuks, sellepärast on
Plancki konstant ka kui mõjukvant. h dimensioon ühtib ka impulsimomendi dimensiooniga. Väga
tihti on aga Plancki konstant jagatud 2 piiga, seepärast on h tegelik arvväärtus aga
h = 6,62 * 10-34 J*s = 6,62 * 10-27 erg*s.
95