Joonis 35 Elektronide difraktsioon. ( Saveljev 1979, 239 ).
Järgmistelt joonistelt on näha kaksikpilu-inteferentsipilti, mille annab kaksikpilu läbinud elektronkimp luminestseerival ekraanil või fotoplaadil. Võrdluseks on see kõrvutatud valguse kaksikpilu-inteferentsipildiga. On näha väga suurt sarnasust.
Joonis 36 Elektronide ja footonite inteferents.
Kuid vaatame lähemalt nende elektronide interferentsikatset, mille korral kasutatakse ainult
kahte ava. Elektroni ekraanile jõudmise tõenäosusamplituud ( mingisse punkti X ) on vastavalt φ1=2
ja φ2=6. Ühikud on valdavalt suhtelised. Kui aga esimene ava ( ava 1 ) on suletud, siis jõuab punkti
X 100 elektroni ühes sekundis. See tähendab seda, et α2=100 ja P2=36. Kui aga mõlemad avad on
avatud, siis:
Interferentsi maksimum oleks seega φ = 2+6 = 8 ja interferentsi miinimum φ = 2-6 = 4. Arvestada
tuleb ka järgmist seost:
Sellest seosest saame:
Viimasest järeldub see, et kui teine ava on suletud, siis P1=4 ja punkti X jõuab 11 elektroni sekundis
( α1 ). Kuid seosest
92