Lainefunktsiooni kuju on üldjuhul määratud siiski potentsiaalse energiaga U – osakesele
mõjuvatele jõudude iseloomuga. U on koordinaatide ja aja funktsioon.
Lainefunktsioon otseselt mõõdetav füüsikaline suurus ei ole, mõõta saab ainult tõenäosust. Kuna
aga lainefunktsioon annab tõenäosuse, nimetatakse seda tihti ka tõenäosusamplituudiks.
Lainefunktsiooni mooduli ruut annab tõenäosustiheduse. Lainefunktsiooniga on määratud
vaadeldava osakese olek ja tema edaspidine käitumine.
Schrödingeri võrrand on kvantmehaanika teoreetiliseks aluseks. See on diferentsiaalvõrrand,
mille kaudu on võimalik välja arvutada osakese tõenäosuslaine sõltuvuse koordinaatidest ja ajast,
kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud.
1.3.3 Omaväärtused ja omafunktsioonid
Lainefunktsioon on ühene, lõplik ja pidev argumentide x, y ja z täielikus muutumispiirkonnas.
Osakese koguenergia E on parameetriks Schrödingeri võrrandis. Kuid Schrödingeri võrrand on
diferentsiaalvõrrand ja seega ei ole sellel üheseid, lõplikke ja pidevaid lahendeid parameetri E meelevaldsete väärtuste juures. Lahendeid saadakse ainult mõningatel kindlatel väärtustel. Nied kindlaid väärtusi nimetatakse parameetri omaväärtusteks ja neile vastavaid võrrandi lahendeid ülesande omafunktsioonideks. Lainefunktsioonid peavad olema normeeritud:
Tegemist on integraaliga, mis summeerib tõenäosusi selleks, et leida osake kõikvõimalikes
ruumalaelementides. See on tõenäosus osakese leidmiseks mingisuguses ruumipunktis. Integreeritakse üle argumentide x, y ja z täieliku muutumispiirkonna. Selle sündmuse tõenäosus võrdub
ühega, sest see toimub kindlasti.
Uus teooria ( õigemini uus formalism ) ei tee kvantmehaanikat „täpsemaks“. Kvantmehaanika
kui füüsikateooria on ise tegelikult oma valdkonnas vägagi täpne ja lausa perfektne teooria. Teleportmehaanika annab lihtsalt uue formaalse tähenduse kvantmehaanikale. Formaalne sisu tuleb
kvantfüüsikas uus. Kvantfüüsika sisulist külge vaadatakse nüüd hoopis teise nurga alt nii nagu seda
tegime siin eelnevalt relatiivsusteooriaga. Tuleb uus formaalne mõistmine füüsikaliste nähtuste üle.
Kuid samas kvantteooria matemaatiline aparatuur jääb põhimõtteliselt samasuguseks. See on väga
oluline asjaolu.
84