maatikat. Nii tegime ka relatiivsusteoorias. Püüame arusaada ja mõista nende füüsikateooriate just
füüsikalist olemust laskumata seejuures nii väga sügavale matemaatikasse.
1.3.2 Kvantmehaanika kui teleportmehaanika
Teleportmehaanika ( teleportatsiooni ) peatükis oli käsitletud teleportatsiooni olemusest ja selle
liikidest. Kuid nüüd hakkame me vaatama seda, et kuidas teleportatsioon ( selle mehaanika ) on
seotud kvantmehaanikaga. Edaspidi hakkame me veenduma selles, et ka kvantmehaanika ei ole
tegelikult midagi muud kui sisuliselt teleportmehaanika üks avaldumisvorme, mis on täiesti kooskõlas ajas rändamise teooriaga. Et aga selles veenduda, tuli kõige pealt tutvust teha just teleportatsiooni peatüki endaga.
Kvantfüüsika formalismi järgi on mikroosakesel korpuskulaarsed omadused ja veel lisaks ka
lainelised omadused. Osakese korpuskulaarsed füüsikalised suurused on näiteks mass, impulss,
energia jne. Osakese laine füüsikalised suurused on aga lainepikkus, sagedus, periood jne. Ajas
rändamise teooria seisukohast lähtudes on aga osakese laine füüsikalised suurused seotud just osakese pideva teleportreerumistega aegruumis. Näiteks kui osake teleportreerub ühest ruumipunktist
teise, siis selle kahe ruumipunkti vaheline kaugus ongi lainepikkus. Sagedus näitab teleportreerumiste arvu ajaühikus – seda, et kui palju on osake teleportreerunud mingis kindlas ajaühikus.
Periood näitab siis aega, mis kulus ühest ruumipunktist teise teleportreerumiseks, sest teleportreerutakse peale ruumis ka veel ajas.
Seni oleme vaadelnud sellist kehade teleportreerumist, mil keha teleportreerub aegruumi punktist
A aegruumi punkti B. Niimoodi keha teleportreerus ainult „ühe korra“. Kuid nüüd hakkame vaatama sellist juhtu, mil keha teleportreerumine on pidev. See on mittetõkestatud teleportatsioon. Näiteks keha teleportreerub aegruumi punktist A aegruumi punkti B, ja sealt edasi punkti C, siis C-st
punkti D jne jne. Selline on jada-teleportatsioon.
Keha teleportreerub kõigis neis punktides ühe hetkega. Aega see ei võta. Põhimõtteliselt on keha
kas igal pool korraga olemas või pole teda üldse olemas. Punktist A punkti B ja sealt punkti C jne
teleportreerub keha hetkega.
Niimoodi on nüüd arusaadav, et miks osakese „käitumine“ ( liikumine ) on tõenäosuslik. Seda ei
saa täpselt ette ennustada nii nagu klassikalises mehaanikas. Osake lihtsalt ilmub ühes ruumalas
kord ühes kohas siis jälle aga kord teises kohas välja jne. Osakese liikumisel puudub liikumise trajektoor. Toimub pidev teleportreerumine nii ajas kui ka ruumis. Osakese liikumiskiirust ja asukohta
ei saa täpselt ja/või üheaegselt fikseerida. Erinevalt klassikalisest mehaanikast, eksisteerib osake
nagu kõikjal vaadeldavas ruumi alas üheaegselt. Seepärast ongi osakese käitumine tõenäosuslik,
mitte täpselt ennustatav. Osake liigub ruumis või ajas teleportreerudes. Ta ei läbi „liikudes“ kõiki
ruumi või aja punkte. Osake ilmub välja kord ühes kohas ja siis kord teises kohas jne jne. Selline on
osakese liikumine mikromaailmas – sisuliselt on ju see teleportreerumine ruumis või ajas.
Kvantmehaanika on oma olemuselt TELEPORTMEHAANIKA. Kvantmehaanika füüsikalised
seaduspärasused tulenevad osakeste teleportreerumistest, mida ja mille omadusi tuleb tundma
õppida. See on tegelikult väga tähtis järeldus. Väga paljud ( kui mitte kõik ) kvantfüüsika ilmingud
tulevad just teleportatsiooni omadustest.
Näiteks vesiniku aatomis on elektroni asukoha määramatus peaaegu võrdne aatomi enda
raadiusega, ja seetõttu on täpsem vaadata elektroni tuuma ümber oleva elektronpilvena kui
kindlat trajektoori mööda liikuva osakesena. Elektron kaob ühelt orbiidilt ja ilmub välja siis
teises kohas orbiidil. Selline nähtus on ju sisuliselt teleportatsioon. Sellepärast ongi elektroni
liikumine vesiniku aatomis tõenäosuslik. Osakese liikumistrajektoori ei ole.
79