1.2.2 Aegruumi tunnel
Järgnevalt vaatame seda, et aegruumi auku on võimalik tõlgendada aegruumi tunnelina ( ehk
ussiauguna ). See tähendab seda, et aegruumi auk ja aegruumi tunnel on tegelikult üks ja sama.
Selleks koostame aegruumi augu ja aegruumi tunneli võrdluse kohta järgmise tabeli:
Aegruumi auk:
Aegruumi tunnel:
Tegemist on aegruumi auguga. Mida
enam augu tsentrile lähemale, seda enam
aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Augu tsentris aega
ja ruumi enam ei eksisteeri. Aegruumi augu
suurust kirjeldab Schwarzschildi raadius.
Aegruumi auk on nagu aegruumi tunnel. Mida kaugemale
( sügavamale ) tunnelisse minna
seda enam aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus
väheneb. Aegruumi tunneli sees
aega ja ruumi enam ei eksisteeri.
Aegruumi august saab minna sisse ja
välja.
Aegruumi tunnelil on kaks otsa sissekäik ja väljakäik.
Aegruumi auk on piirkond ruumis, kus
aega ja ruumi enam ei eksisteeri.
Aegruumi tunnel on alati sirge,
mitte kõverduv ega väänduv.
Füüsikalised kehad teleportreeruvad
ajas ja ruumis, kui nad satuvad aegruumi
auku ehk „väljaspoole aegruumi“.
Aegruumi tunneli läbib keha hetkega ehk 0 sekundiga.
Mida suurem on aegruumi auk ehk
mida rohkem aegruumi on augu ümber
kõverdunud, seda kaugemale ajas ( või
ruumis ) liigutakse*.
Mida pikem on aegruumi tunnel,
seda kaugemale ajas ( või ruumis )
liigutakse.
Kui aegruumi auk suureneb, siis toimub
aja rännak minevikku. Kui aga augu
suurus väheneb, siis toimub aja rännak
tulevikku. Auk ise ruumis ei liigu.
Aegruumi tunneli üks ots viib
ajas minevikku ja teine ots aga
ajas tulevikku.
Augu suurus ajas ei muutu. Kuid auk
ise liigub ruumis. Sellisel juhul auku
sattumisel liigub keha ajas olevikus ehk
teleportreerub ruumis.
Aegruumi tunneli üks ots viib
ruumipunkti A, teine ots viib
aga ruumipunkti B.
46