ole täpselt samas asukohas ruumis ( ning seega ka ajas ), kus ta varem oli. Miks see nõnda nii on?
Seda sellepärast, et ( me ) köök, elutuba, maja, inimene jne on koos edasi liikunud planeet Maaga
kosmoses uude asukohta ruumis. Maa liigub omakorda edasi koos Päikesesüsteemiga, see omakorda Linnutee galaktikaga jne jne. Tõeline endise köögi asukoht ruumis jääb aga väga kaugele. Seega
ka aeg. Universum tervikuna paisub, mille põhjustas Suur Pauk. Meie koos sellega. Näiteks sajaaasta tagune planeet Maa on ruumis väga kaugele jäänud. Seega ka ajas. Nö. tegelik endine köök
jääb ruumis kogu aeg kaugemale meist, sest, et me liigume pidevalt kõigega ( Universumi paisumisega ) kaasa.
Kui inimene soovib naasta ( tagasi ) tegelikku endisesse kööki, siis peab ta selleks mateeriast
( eelkõige gravitatsioonist ) nö. „lahti pääsema“, mis teda muidu kogu aeg kõigega kaasa kisub, ja
liikuma ruumis, mis jääb tavaliselt kättesaamatuks. Niimoodi on võimalik minna tõelisesse endisesse kööki. Vastavalt sellele ka endisesse aega. Hyperruum jääb ( tavaliselt ) meile kogu aeg kättesaamatuks, sest et me liigume tavalise aegruumiga pidevalt kaasa. Sellepärast, et Universum tervikuna
paisub. Universumi ruumala pidevalt suureneb ajas. Kuid siin on võimalik käsitleda liikumist kahte
erimoodi – kas Universumi paisumisega või siis ilma selleta. Seda, kuidas ajas rändamine on seotud
Universumi paisumisega, vaatame me edaspidi.
1.1.7 Universumi paisumine ja selle seos ajas rändamisega
1.1.7.1 Ajas liikumise avaldumine Universumis
Ajas rändamise teooria üheks põhialuseks on väide, et erinevatel ajahetkedel on samas ka
erinevad ruumipunktid. See tähendab ka seda, et mida kaugemal ajas ( minevikus või tulevikus )
mingi sündmus aset leiab, seda kaugemal ka ruumis see toimub. Selline seaduspärasus avaldub
looduses ilmselgelt Universumi paisumisena. Näiteks kui Universum paisub ( Universumi ruumala
suureneb ajas ), siis erinevatel ajahetkedel on Universumi ruumala ( seega ka ruumipunktid ) erinev.
Ilmselge seos ajas rändamise ühe alusväitega – et erinevad ajahetked on „samaaegselt“ ka erinevad
ruumipunktid. Universumi paisumist kujutatakse sageli ette just kera või õhupalli paisumisena. Siis
on ju väga selgesti näha seda, et kera ( pinnal oleva keha ) sfäärilised koordinaadid ( ehk
ruumipunktid ) on erinevatel ajahetkedel erinevad. Sama on ka kera raadiuse pikkusega. Kohe
vaatame me seda asjaolu matemaatiliselt järgmise näite toel.
Kahe punkti vaheline kaugus Eukleidilises ruumis on avaldatav järgmiselt:
See oli avaldatud Cartesiuse ristkoordinaadistikus, kuid sfäärilistes koordinaatides on see järgmine:
Tehes viimases avaldises aga mõned teisendused ja r = a, saame järgmise avaldise
Viimasest seosest saame võtta integraali
20