1.1.3 Kehade tõelised ja näilised endised asukohad ruumis
Kui inimene liigub näiteks planeedil Maa ruumipunktist A punkti B, siis kulub ju sellele alati
mingisugune ajavahemik ja läbitakse alati ka mingisugune ruumiline ulatus. Näiteks tavapärases
korterelamus või majas liikuv inimene sooritab asukoha muutuse ruumis mingisuguse aja vältel.
Näiteks kui inimene jookseb köögist elutuppa, siis mõne aja pärast kööki tagasi tulles ei ole
tegelikult see köök nö. „päris sama“ või „samal kohal“ mis ta enne oli. Seda sellepärast, et kõik
Universumis on liikumises. Enne kui inimene jõudis elutoast tagasi kööki on see köök läbinud juba
sadu või isegi miljoneid kilomeetreid ruumis ( sõltuvalt sellest kui kaua on kestnud köögist ära olek
). Ja mitte ainult köök ei ole läbinud tohutuid vahemaid ruumis, vaid ka elutuba, inimene, maja jne
jne. Miks see nii on, seda sellepärast et me kõik liigume kaasa planeedi Maa pöörlemisega ümber
oma kujuteldava telje, liigume kaasa Maa tiirlemisega ümber Päikese, Päikesesüsteemi tiirlemisega
ümber Linnutee galaktika tuuma, Galaktika liikumisega maailmaruumis ja siis lõpuks Universumi
pideva paisumisega.
Kõik kehad Universumis on liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde ümber oma
kujuteldava telje ühe ööpäevaga. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik planeedid, tähed,
kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje. Kuid pöörlemise käigus
nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Kuid näiteks
Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja
tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga
18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose tsükkliks. Kuid samal ajal kogu
Päikesesüsteem tiirleb ümber Linnutee Galaktika tsentri. Galaktikad moodustavad parvesid, mis
liiguvad üksteisest eemale. Mida kaugemal on galaktika parv, seda kiiremini see meist kaugeneb.
Kogu Universum tervikuna paisub ja seda alates Suurest Paugust.
On olemas nö. näilised ja tõelised endiseid ( või ka tulevasi ) asukohti ruumis. Nagu sai varem
ära mainitud – kui inimene liigub köögist elutuppa ja mõne aja möödudes naaseb ta tagasi kööki,
siis see köök ( nagu ka kõik ülejäänud Universumi osad ) ei ole täpselt see sama või ei ole täpselt
samas asukohas. Me ( nagu ka kõik teised kehad Universumis ) liigume „kaasa“ Universumi üldise
liikumisega. Universum on pidevas muutumises, liikumises. Köök on ruumis liikunud inimese
äraoleku jooksul ( tegelikult kogu aeg ) vähemalt miljoneid kilomeetreid. Kui aga inimesel on siiski
soovi tagasi tulla nö. „tõelisesse endisesse kööki“ ( mitte näilisesse endisesse kööki ), kust ta mõni
aeg tagasi lahkus elutuppa, peab ta sellisel juhul „aegruumist lahti pääsema“, mis kisub pidevalt
temaga ( ja kõige muuga ) kaasa. Kuidas selline asi võimalikuks osutub, seda näeme järgmistes
peatükkides. Kuid köögi tõeline endine asukoht on ruumis jäänud väga kaugele ( ja ka pidevalt
kaugeneb Universumi paisumise tõttu ). Näiteks saja aasta tagune planeet Maa on „ruumis“ väga
kaugele jäänud. Kuid köögi „näiline“ endine asukoht ruumis on alati siis kui me seda külastame.
Mitte näiliste vaid tõeliste endiste ( või tulevaste ) asukohtade külastamine „ruumis“ on tegelikult
juba ajas rändamine. Sellist asjaolu tõestatakse matemaatiliselt järgmistes peatükkides.
Ja nii ongi võimalik liikuda ruumis „kahte erinevat moodi“:
1. liikudes nö. tõelistesse endistesse või tulevastesse asukohtadesse ruumis. Sellisel
juhul avaldubki ajas rändamine, sest kehtib ka relatiivsusteooriast tuntud printsiip aja
ja ruumi üksteise lahutamatusest. Ajas rännatakse siis vastavalt kas minevikku või
tulevikku.
2. liikudes nö. näilistesse endistesse ( või tulevastesse ) asukohtadesse ruumis. Sellisel
juhul ei avaldu ajas rändamine. Esineb ainult „tavapärane“ Universumis liikumine,
mida me kõik igapäevaselt ni