meil tegemist siis kahe erineva infoväljaga – kahe erineva neuroniga. Informatsioon liigub ajus
edasi elektrilise impulsi abil. Kui üks neuron saadab oma impulsi teisele neuronile, siis on need
kaks neuronit omavahel ( funktsionaalselt ) seotud. Kuid see saab toimuda ainult neuronite aksonite
ja dendriitide olemasolu korral, mille kaudu impulsid levivad ühelt neuronilt teisele. Kui aga need
neuronid nüüd ühinevad – neil tekib omavaheline ( anatoomiline ) seos, siis on eelnevalt
väljatoodud analoogia põhjal meil tegemist kolme erineva infoväljaga, kuid sellegipoolest on
endiselt kaks erinevat neuronit. Enam ei ole kaks infovälja, vaid neid on nüüd kolm. See tähendab
seda, et neuronite ühendusest on tekkinud uus infoväli. Asja olemust näitab eespool väljatoodud
analoogia keemia võrrandi näitel. Kuid siin on otseselt näha nende nähtuste erinevus. Näiteks kui
keemia võrrandi puhul kahe erineva aine liitumisel tekkis uus aine, siis kahe erineva neuroni
liitumisel uut neuronit ei tekkinud. Neuronite omavahelisel liitumisel tekkis hoopis kolmas ( uus )
infoväli. Vaata allpool olevaid jooniseid. Tegelikult ei ole otseselt näha kahe erineva neuroni
liitumist nii nagu on ainete puhul. Kaks neuronit on omavahel anatoomiliselt seoses, mida saab
vaadelda kui liitumisena ( nagu üheks ). Keemia võrrandi puhul aga ained liitusid otseselt üheks
uueks aineks. Analoogia neil kahel erineval asjaolul siiski toimib.
Joonis 5 Kahe neuroni vahel tekib ühendus. Seos loob uut infot.
Veel üks hea näide on välja tuua värvigammadega. Näiteks kui punane ja sinine värvus omavahel
kokku segada üheks värvus