1 Multiversum
Psühholoogid on sellisel arvamusel, et arukas elu on võimalik toimuda vähemalt kolmel alustalal
ja nendeks on mälu, taju ja mõtlemine. Kõik, mida loomad või inimesed teevad, sõltub sellest, et
millist informatsiooni nad ümbrusest saavad ja millist infot nad kasutavad enda suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad igapäevaselt elavad.
Mis on kultuur? Sellele küsimusele on püütud leida vastust paljud inimesed ( ja ka uurijad ) läbi
sajandite. Kõik, mis on mõistusega loodud kogu Universumis, kuulub kultuuri alla. Kultuur
tähendab siis kogu mõistuse loomet, jättes arvestamata seejuures loodusjõude. Kõik, mida loob
„mõistus“, moodustabki kultuuri kui Universumi ühe fenomeni. Nii samuti ka kunst. Kultuuri või
kunsti ruumis toimuva taga on siiski mõistuse iseäralikud funktsioonid. Kultuur on laiem mõiste kui
kunst – nii nagu psüühika on laiem mõiste kui teadvus.
Inimese teadvus on kogu planeet Maal elavast loomariigist väga erinev. Inimese „teadvuse lävi“
on teistest kõrgematest loomadest suurem. See tähendab seda, et inimese teadvus on kõige rohkem
välja arenenud võrreldes teiste loomariigi esindajatega. Kuid samas võib julgelt väita seda, et ka
inimese loomingulised võimed on samuti suurimad võrreldes kogu ülejäänud loomadega planeet
Maal. Mitte ükski teine bioorganism ei ole võimeline niimoodi looma kunsti ja kultuuri enda ümber
nii nagu seda teeb inimene. Siit aga järeldub väga lihtne, kuid väga oluline seos. Nimelt suurema
või kõrgema teadvuse arenguga bioorganismis kaasneb ka suur loomevõime. Et aga saaks üldse olla
suur loome võime, peab eksisteerima ka teadvus ise. Loomariigi arengust üldiselt järeldub see, et
mida „teadvuslikum“ on teadvus ümbritseva keskkonna suhtes, seda ka suurem loomevõime sellel
avaldub.
Universum jaguneb suures mastaabis kaheks: maailm, mille taga on loodusjõud ise, ja maailm,
mille loojaks on aga mõistus ( teadvus ). Nii et on olemas looduslik maailm ja mõistuslik maailm.
Mõistuslik maailm on mõistuse poolt loodud ja looduslik maailm on aga loodusseaduste poolt
loodud. Kõik, mis üldse olemas on, moodustab Universumi. Multiversumi moodustab aga kogu
mõistuse loome – mõistuse poolt loodud maailm. Tegemist on siis nagu multiversumi teooriaga.
Multiversum on ( reeglina ) ajas pidevas muutumises ja arenemises. Kuid Universum ise on aga
väga pika aja jooksul kogu aeg üsna ühetaoline. See on üldiselt nii. Multiversumil ei ole
looduslikku päritolu ja ei saagi olla. Selle põhjustajaks on ju mõistus – intelligents.
Kuid kõik, mis eksisteerib, on looduse poolt loodud, sest ka mõistus ise on ka ju looduse osa.
Mõistus ei saa eksisteerida ilma loodusseadusteta. Loodusseadused on ikkagi kõige aluseks. Ka
mõistus ( meie ajudes ) on omakorda looduse loome, kuid ilma mõistuseta ei ole aga tsivilisatsiooni
ja ei ole ka kunsti ega kultuuri. Nii et kultuur on sellise loodusnähtuse ( loodusjõu ) loome, mida
nimetatakse mõistuseks, mille materiaalseks kandjaks on aju.
Inimesed on elusorganismid, kelle ümber eksisteerib peale loodusliku maailma ka veel tehislik
maailm ehk tehismaailm. Selle tehismaailma on loonud inimesed ise. Tehismaailma moodustavad
kõik, millel ei ole looduslikku päritolu. Näiteks majad, autod, teed, laternad, arvutid, telefonid,
rattad, tammid jne. Kõik, mis on väljaspool looduslikku tegevust.
Maailm, mida on loonud mõistus, jaguneb omakorda kaheks. Näiteks on olemas „asju“, mis on
loodud, kuid millel ei ole erilist ( filosoofilist ) mõtet või sisu. Näiteks luuakse midagi ainult
otstarbe pärast ja ei midagi enamat. Näiteks pastaka loomine. Selle eesmärgiks on ainult see, et
oleks võimalik panna kirja teksti või joonistada kujundeid. Kuid on olemas loominguid, milles
eksisteerib mingisugune „filosoofiline“ mõte, sisu. On ju olemas palju kauneid maale, milles on
kujutatud inimesi, maastikke, eluolusid jne. Oleme näinud palju suuri ja ka väikseid skulptuure.
Pastakat luuakse ainult kirjutamiseks või joonistamiseks, kuid maali loomine on „vaimsem“ tegevus
ja see „omab“ sügavamat-filosoofilisemat sisu, mõtet. Sama on ka näiteks kirjandi kirjutamisega.
3