aegruumi ( seda kõverdades ) samamoodi nagu seda teevad suured massid. Kuna energia ja mass on
ekvivalentsed suurused, mida tuntakse erirelatiivsusteooriast. Sellised tunnelid esinevad ka
surmalähedaste kogemuste korral, mil nähakse ja tuntakse ennast sisenevat mingisse „musta
tunnelisse“, mille lõpus paistab ere valgus.
Eesti teaduskirjanik Tiit Kändler on inimest võrrelnud kvantolendiga ( juhuga, kui inimesel
avaldub kvantmehaanika kummaline maailm ). Kuid eespool nägime, et kvantolendi võimalused
sarnanevad just amorphusolendiga. Näiteks amorphusolend on kui kvantolend, kes ei pea maksma
sentigi ei oma söögi ega ka üle Atlandi reisi eest. Ta on nagu kvantosake. Energiat ammutatakse
tühjusest ja samal ajal suudab ta viibida mitmes paigas ühekorraga. Ka suudetakse läbi saada ilma
mobiiltelefonita, sest kvantpõimumise kaudu ollakse niikuinii silmapilkses ühenduses nendega,
kellega koos oldakse. Ei ole vaja ka uksi, sest läbitakse seinu. Kvantsüsteemil on omadus tungida
läbi barjääri. Võib veel tuua analoogiaid amorphusolendi ja kvantosakese vahel, kuid piirdume
ainult nendega. (http://epl.delfi.ee/archive/print.php?id=51143247)
Kõiki omadusi ja võimalusi, mis ilmnevad amorphusolendi juures, ei mahu siia märkida. Neid
on selleks liiga palju. Näiteks vajadus une järele puudub, sest olendi elutegevus ei sõltu
närvitegevuse talitlusest. Eksisteerides energiaväljana ei oma inimene enam sugu. Inimene ei ole
enam naine ega mees. Isegi ajas rändamine oleks tavapärane omadus ( sest läbitakse aegruumi
tunneleid, mis oli juba eespool kirjeldatud ). Sellega kaasas ilmneb ka teleportatsioon. See eest
tajutakse ka ajatust ja ruumitust, mis esinevad samuti surmalähedaste kogemuste korral. Samuti
ilmnevad ka telepaatia ja telekineesi ( mõnikord nimetatakse seda ka psühhokineesiks ) võimed.
Näiteks surmalähedaste kogemuste korral suhtlevad valgusolendid inimesega just läbi telepaatia.
Vaimsed võimed üldse ( näiteks mälu, mõtlemine jne ) on erakordselt head ja reaktsioonid on selged
ja kiired. Näiteks surmalähedaste kogemuste korral tekib inimesel mõistmine valgusolendi juures
silmapilkselt ja täielikult.
3.2.5 Ülitsivilisatsiooni elutalitlus
Inimesed on aja jooksul muutnud enda tarbeks loodusvarasid ainelisteks või mitteainelisteks
hüvedeks, et ennast kuidagi ära elatada. Osa nendest moodustavad tarbeesemed nagu näiteks riided,
toit, eluasemed jne. Teise osa moodustavad sellised hüved, mis on vajalikud tootmise jätkamiseks.
Nendeks on näiteks energia, oskused, materjalid, tööriistad jne. Väga vanadel aegadel tootis
talupere endale kõik, mis vaja läks. Kuid tänapäeval on kujunenud tööjaotus. See tähendab seda, et
valmistatakse ja müüakse seda, mida kõige paremini teha osatakse. Teisi asju, mida vaja läheb,
ostab inimene juba saadud tulu eest. Kui aga inimesel on rohkem vaba raha ehk kapital on juba
olemas, siis on tal võimalus luua oma ettevõte. Ettevõttel on olemas tootmisvahendid ja töölised,
kes valmistavad väga palju erinevaid kaupasid, mida siis müüakse. Ettevõte katab oma kulutused
saadud tulu eest. Igasuguse ettevõtte eesmärk on teenida kasumit ja enamasti selleks ka jätkatakse ja
laiendatakse oma tootmist. Väga primitiivne ja aeganõudev tootmine oli naturaalmajanduslik
tootmine, mille korral valmistasid inimesed kõike käsitsi, mida elus vaja läheb. Kaubandust ei
saanud sellisel juhul olla, sest tööjaotust erinevate piirkondade vahel ei eksisteerinud. Naturaalmajanduselt mindi üle kaubatootmisele alles inimtsivilisatsiooni pika arengu jooksul. Tegelikult
uusi tooteid mõeldi välja juba naturaalmajanduse arengu käigus. Uusi tooteid vahetati või püüti
järele teha. Kui aga tooteid ei olnud võimalik järele teha, siis neid vahetati. See oli üsna algeline
kaupade vahetus. Isegi tänapäeva käsumajanduse süsteemides esineb selline kauplemine. Seejuures
oli oluline kaup lihtsalt kätte saada, kuid kauba enda tegelik väärtus oluline ei olnud.
Spetsialiseerumine osutus kaubatootmise põhialuseks. Inimühiskonnas hakkas toimima tööjaotus.
Kaupa valmistati siis, kui oli selleks soodsad tingimused ja eeldused. Kaupa vahetati nii, kuidas
inimesele endale kasulik oli. Kõrge kvalifikatsiooniga tööd on enamasti spetsialiseeritud. Odavate
hindadega kvaliteetseid kaupasid valmistatakse tehnoloogiatega, mida täiustatakse.
Naturaalmajanduslik töö jääb seega kõvasti alla kaubatootlikuse tööle, sest toodang on suurema
kvaliteediga, palju rohkem mitmekesisem, suurema nomenklatuuriga jne. Sellepärast
95