Need neli suurt osa ongi ülitsivilisatsiooniteooria põhilisteks elementideks ja teooria alusteks.
Nende nelja osaga tutvume nüüd lähemalt.
3.2.3 Mateeria: aine ja väli
Inimesed elavad planeet Maal olles tuntud mateeria vormidena – ainena ja väljana. See tähendab
seda, et inimkehad koosnevad elementaarosakestest, aatomitest ja molekulidest ning omakorda
nende osakeste süsteemidest nagu näiteks veest ( ehk H2O-st ), DNA-st, rakkudest, kudedest, organitest, elundkondadest jne. Antud juhul on inimene võimeline eksisteerima ka ainult energiaväljana
– ehk siis elektromagnetväljana, koosnemata samal ajal aineosakestest.
Et me oleksime võimelised eksisteerima, ei pea meil ( Maal elavatel inimestel ) tegelikult olema
„füüsilist“ keha. Ka ilma selleta on võimalik „elada“. Näiteks inimese teadvus on võimeline
eksisteerima ka ilma kehata ( ehk ilma närvikoeta ) nii nagu väli ilma aineta. Näiteks tähtede termotuumareaktsioonides toimub aine muundumine energiaks ( kiirguseks ) ja muutuvad elektriväljad
muutuvad sõltumatuteks neid tekitatud laengutest. Need, keda me nimetame vaimudeks või hingedeks, ongi tegelikult oma olemuselt sellised olendid või inimesed, kes eksisteerivad mateeria
väljana. Nad elavad „crisostelis“ - sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust.
Inimese bioloogilise või kliinilise surma ajal eralduvad ajust elektriväljad, sest närvikoe rakud
enam ei laengle ( nende aktiivsus on kahanenud või üldse lakanud ) ja see tähendab suuri muutusi
neuronite populatsioonide ümbritsevas ruumis olevatele elektriväljadele. Muutuvad elektriväljad on
võimelised eksisteerima sõltumatult nende tekitatud laengutest. Niimoodi inimene eksisteeribki
nüüd elektriväljana. Ta ei oma enam füüsilist aju. Inimese eksisteerimise võimalikkusest ilma
füüsilise kehata ehk elektromagnetväljana oli pikemat juttu juba eespool.
Eluvormid, mis eksisteerivad ilma närvitegevuseta ehk mateeria väljana, moodustavad tsivilisatsiooni ( mõistusliku elu ), mis on „ilmselt“ kõrgeim elu arengufaas kogu Universumis. See tähendab
seda, et ei ole teada sellest elu arengufaasist midagi veel arenenumat mõistuslikku elutegevust Universumis. See moodustab siis mõistusliku elu bioevolutsiooni nö. tippfaasi või lausa lõppfaasi.
Sellised ülitsivilisatsioonid tekivad teadaolevalt ainult nö. kunstlikult. See t