täiendab teaduslikku teooriat, hüpoteesi või õpetust. See on selle teooria osa. Kuid näiteks kirjutis (
artikkel ) transpordi heitgaaside mõjust lokaalsele või globaalsele kliimale kuulub teise ( eelviimasesse ) tasandile. See on teooriatasand. Näiteks teooria transpordi suhtest loodusliku keskkonnaga. Kuid selline teooria võib kuuluda transpordiökoloogiasse, mis esineb kolmandal tasandil ehk
üksikteaduse tasandil.
Majandusteaduse neljandasse tasandisse kuulub näiteks tööstusökonoomika. Kuid majandusteadus ise kuulub viiendasse tasandisse, milleks on teaduse üldsüsteem.
Sellisel tasandil esinevad suhted, mida liigitatakse kolmeks erivormiks. Näiteks samal tasandil
olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe teadmissüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimisteooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid
näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika
jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erinevatesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb
näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel. Majandusteadus ise asub neljandal tasandil,
kuid tööstusökonoomika kolmandal tasandil. Läbivsuhted seovad sisekontsentreid, mis esinevad
kõikidel tasanditel. Näiteks alates kõige madalamal tasandil olevast teaduslikust üksikkäsitlusest
kuni kõige kõrgemal tasandil oleva filosoofiani. Nendel suhteliikidel on teadmissüsteemides omad
erinevad funktsioonid.
Näiteks ühtseks tervikuks seovad samas teadmissüsteemis olevaid teadusi koordinatsioonisuhted. See toimub neljandal tasandil. Näiteks need suhted seovad majandusteaduse teoreetilise
tuumaga kõik teised majandusteaduse harud. Seda seost ei ole võimalik ignoreerida, sest näiteks
majanduse mingisugune haru peab olema kooskõlas üldise majandusteooriaga. Kuid peale selle
seovad koordinatsioonisuhted ka kõiki majanduse haruteadusi. Kuid need suhted ei ole samad, mis
seosed majandusteooriaga. Näiteks ei ole kõik majanduse haruteadused üksteisega ühtviisi seotud.
Mitte ükski teadus ei ole võimeline eksisteerima iseseisvalt. Seda rõhutab subordinatsioonisuhete
üldisus. Kuid teaduse iseseisvus võib esineda ainult suhteliselt, kui võrrelda mingit teadust teiste
teadustega samal tasandil. Läbivsuhted seostavad kõikide teaduste sisekontsentrid otseselt filosoofiaga, mis asetseb ju kõige kõrgemal tasandil. Filosoofiat või/ehk kõige kõrgemat tasandit peetakse
ka kogu teaduse teoreetiliseks tuumaks.
Majandusteooria asetseb neljandal tasandil, kuid ta ise on läbi koordinatsioonisuhete kaudu
seotud ka kõikide teiste majanduse teadustega. Kuid läbivsuhted on tal just filosoofiaga. Majandusteooria on kui kõikide majanduse haruteaduste teoreetiliseks tuumaks. Niimoodi on seotud läbi
läbivsuhete ka igasugune teine madalamal tasandil oleva teaduse tuum kõrgemal tasandil oleva
teaduse tuumaga ja selle kaudu ka filosoofiaga.
( Aarma 1999, 9-12 )
2.9 Kokkuvõte teaduse olemusest
Teadus on siis inimese tegevuse valdkond, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt
oluliste teadmiste saamine. Teadmisi enamasti teaduses süstematiseeritakse ja neid ka rakendatakse
mingisugusel alal. Teadus püüab seletamatutele asjadele leida teaduslikku vastust. Teadusliku
seletamise viisid ja nõuded ei ole aga kogu aeg ühesugused ega ka kõike hõlmavad, sest need
muutuvad koos teaduse enda arenguga. Teadlaskonna vaated muutuvad aja jooksul. Teadus on
ainult üks osa inimsoo teadmiste hulgast. Näiteks religioon põhineb ainult usul, mida enamasti ei
pea põhjendama. Religioon etendab pigem kui maailmavaadet. Kunst annab maailmast teadmisi
läbi tunnetuse, mille aluseks on suuresti esteetilised väärtused.
Kui inimene usub maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse, siis see ei ole teaduslik. See kuulub
pigem religiooni alla. Se