Maailmataju 5 veebruar 2014 | Page 267

teadustes. Näiteks matemaatikas allutati kriitilisele analüüsile hulgateooria ja matemaatilise mõtlemise loogilised alused. Füüsikas loodi kvantmehaanika ja relatiivsusteooria. Bioloogias tekkis geneetika. Fundamentaalsed teooriad tekkisid ka veel meditsiinis, psühholoogias ja teistes humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Kujunes välja teadusfilosoofia ja teadusmetodoloogia. 20. sajandi teist poolt on nimetatud teaduse ja tehnika revolutsiooniks, sest sellisel ajal tekkis tehnoloogia kindlale teaduslikule alusele. Teadus ja tehnoloogia hakkasid väga kiiresti arenema. Sajandi lõpul võidutses infotehnoloogia areng. Inimeste saientistlik hoiak mõjutas väga teaduse domineerimist ühiskonnas, kuid see oli enamasti siiski optimistlik, arengu progressi uskuv ja toetav. Nii oli see just 20. sajandi esimestel kümnenditel. Üha enam aktsepteeriti teaduse sõltumatust ja objektiivsust. Progressi ja täiuslikkuse poole viivad alati teadmised ja teaduslik tõde. Läbi teadusliku analüüsi on võimalik vigu parandada. Ka inimese mõistus saab aru sellest, et mis on hea, õige ja ilus. Arvati, et nende kolme vahel ei ole olulisi vastuolusid. Teadus on sotsiaalselt kasulike teadmiste paradigma, mis on neutraalne ja objektiivne. Ka objektiivsete teadmiste väljendamise vorm peab olema ratsionaalne, läbipaistev ja see peab toimima ainult tunnetatud maailma kirjeldajana. Kuid tekkisid neis sisaldavad ohud, mille üle hakati pead murdma. Näiteks tuumaenergeetikas tehtud avastused. Hakati kahtlema modernistliku kultuuri alustes. Sellesse hoiakusse suhtusid skeptiliselt ka paljud humanitaarteadlased. ( Laanemäe 2007, 272-285 ) 2.4 Loodusteaduste evolutsioon Teaduse arengu varasematel perioodidel koguti peamiselt fakte olemasolavate teooriate põhjal. See tähendab seda, et vanade teooriate asemele või kõrvale tulevad uued teooriad, mis annavad vähemalt näiliselt paremaid seletusi. Ka teaduse läbimurded toimuvad aegamisi. See tähendab, et see toimub paljude teadlaste koostöö tulemusena, mitte aga ühe geniaalse teadlase jõupingutusena. Hiljem seletavad juba teadusajaloolased erinevate teooriate tähtsust, päritolu ja kujunemist. Mõndade teooriate või nende loojate tähtsust on tunnistatud hoopis kaua aega hiljem nende tekkeajast. Mitte iga prohvet ei ole kuulus omal maal või omas ajas. Teadmisi looduse kohta hakati koguma esimesena just Idamaade