Maailmataju 5 veebruar 2014 | Page 235

Väga paljud maailma ühiskonnad lausa elavad keset korruptsiooni. Aetakse suurt äri relvade, nafta, vääriskivide ja narkootikumidega. Paljusid ühiskondi valitsevad korrumpeerunud valitsejad, kelle prioriteetideks on äriajamine. Näiteks altkäemaksudena saadud raha on igal aastal nii suur, et seda oleks võimalik vaesuse likvideerimiseks. Maailmas on välja kujunenud üldine olukord, kus toit liigub vaeste käest rikastele ehk sinna, kus on raha. Paljudest viljakatest maadest valmistatakse mittesöödavaid tooteid ( näiteks puuvilla, teed, tubakat, loomasööta jne ). Selleks kasutatakse aga väga suures hulgas vett ja energiat. Peale inimühiskonna elukorralduse ebaõigluse on suureks probleemiks maailmas ka veel inimese dendents loomalikusele. Ka selle kohta on tehtud palju teaduslikku uurimustöid. Selle teema peal peatume järgnevalt aga palju pikemalt. Maaväliseid tsivilisatsioone on Universumis üsna palju. Universumis on olemas tuhandeid planeete, kus pulbitseb elu. Kui aga tulnukad lendavad Maale ja inimesed näevad elu mujal Universumis, siis tuleb rohkem esile inimese tõeline loomus. Inimesed hakkavad paremini arusaama oma tõelisest olemusest. Maaväliste tsivilisatsioonide keskel ilmneb inimese tegelik olemus. Paljud inimühiskonna probleemid omandavad siis hoopis teistsuguse tähenduse. Kuid missugune olemus siis avaldub, seda me nüüd kohe lähemalt vaatama hakkamegi. Järgnevalt vaatame seda, et milles avaldub inimese loomalik loomus. Tegemist on inimese sellise olemusega, mida on paljudel inimestel raske tunnistada. Ilmselt sellepärast, et paljud inimesed ei taha või ei julge silmi avada. Inimene on vahel tegelikult üsna materialistlik olend, kuid seda käsitleme me hiljem. Me arvame ennast olevat üldiselt haritud, kuid tegelikult on inimeste mõtted väga sageli barbaarsed. Uskuge või mitte, kuid kuritegevust maailmas ei oleks, kui seda ei taheta. Selleks, et midagi muuta, peab olema siiras tahtmine. Inimeste ja loomade ( imetajate ) psüühika, instinktid ja emotsioonid on üldjuhul samasugused, kuid inimestel on need pigem kultuursemad. Sellest tulenevalt võivad paljud ühiskonna ja majanduslikud probleemid tuleneda loomariigi seaduspärasustest. Inimeste ja loomade käitumiste sarnasusi on uurinud üsna paljud teadlased. Näiteks inglane Desmond Morris oma raamatutes „Alasti ahv“ ja „Inimloomaaed“. Evolutsioon inimühiskonnas ei ole ära kaotanud selliseid inimloomuse ürglooduslikke instinkte nagu näiteks ksenofoobia, salakavalus, agressi